Ettevalmistused | Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord | Kokkuvõte
Hommik algab pannkookidega. Aga neid antakse ainult neile, kes oma makaronikausi ilusasti tühjaks on söönud. Seejuures ei väsi kokanaat rõhumast hommikusöögi pidulikkusele viidates makaronide lipsulisele kujule.
Algatuseks on väike laskumine, millele järgneb tugev tõus. Nagu asjaosalised ise tabavalt hiljem märgivad – „Sai kaua nautida“. Päev on veelgi parema päikesega kui eile. Ei mingit hämu, tugevad tumedad varjud ja kõike orgaanilist hävitav ultraviolettkiirgus. Ilm on suurepärane, aga võrreldes eilsega tänu tuulele pisut külmapoolne. Teen pilti ja jään tahapoole ringi vahtima. Kui uuesti õiges suunas olen, on grupp jagunenud kaheks. Karmo ja Tõnu suunduvad otse edasi, samal ajal on teised pööranud üheksakümmend kraadi paremale ja tõusevad hoopis teises suunas. Kas jälle on avastatud nelikümmend viis kraadi vale kurss aga erinevalt eelmistest kordadest ei suudetud kokku leppida, kas eksitud on vasakule või paremale? Võtan suuna enamuse jälgedes, mis kaugelt vaadates on järsulnõlval, aga tegelikkuses pole häda midagi. Karmo ja Tõnu võtavad ka käärtõusu ja kaovad varsti mäenuki taha. Üleval ootab seltskond mind järgi ja läheme koos edasi. Järgmisest orust Karmot ja Tõnut laskumas ei paista. Tundub, et tegemist on päris priske mäenukiga, millest neil ümber tuleb käia.
Meie teekonnale jääv laskumine on selline kõva lumega ja libedavõitu. Parim valik on suusad alt võtta ja kandu kõvasti lumme lüües kelgu järel alla kõndida. All avanevast järgmisest orust paistavad ka Karmo ja Tõnu. Nemad stiilis järeleandmisi ei tee. Sõidetakse suuskadega nii kaua kui jalad kannavad ja siis visatakse selili (või kukutakse kontrollimatult, kaugelt ei saa aru). On mida vaadata. Varsti on grupp koos ja teeme väikese järve peal lõuna ning turgutame Marget Tõnu kummikommi varudest. Need pidid barbarissi asemel ka asja ära ajama. Marge istub koti otsas ja kurdab. Edasi tuleb väike tõus paisu juurde ja siis avaneb avarus! Ilmselge on, et siit otse alla ei saa. Ometigi näitab kaart, et natuke kõrgemale mobiilimasti juurde tuleb tee, mis viib ka paisuni. Praegu on kõik igatahes lumenõlv ja kusagil lume all serpentiinis mööda nõlva looklevat teed ei ole meie jaoks olemas. Einar ronib kogu kolaga mastini ja Karmo ei jää maha. Ehtel vaatab ka natuke aega nõlvale ülevalt alla ja hakkab neile järele minema. Varsti läheb põnevaks. Einar üritab ühe jalaga kelku kinni hoida ja teisel seistes ja tasakaalu hoides kirkat kelgul küljest lahti harutada. Kangesti meenub Armeenia raadio saunaskäigu lugu. Kirka kättesaamine ei õnnestu (armeenlane tuli ka saunast mustana ära). Parem on ikka pikali heita, kelk jala külge siduda ja siis proovida kirkat kätte saada. Nii õnnestub paremini. Karmo vaatab stoiliselt seistes toimuvat. Suusakepid on ju ka väga head, vähemalt seni kuni ei ole tõestatud vastupidine ja niisama koti maha panekuks ei ole koht tõepoolest suurem asi. Kui Einar on vähkremise lõpetanud, minnakse koos edasi.
Vaatame seda afääri natuke aega ja hakkame kasse alla panema. Ehtel on samal ajal oma pikkade jäikade aistega kelgu nõlval suutnud ilma alla kukkumata ümber pöörata ja meie juurde tagasi jõudnud. Koht kuhu ta jõudis, ei olnud kindlasti selline, kus hakata kelku lahti pakkima ja kirkat otsima.
Kassid all, kirkad käes, suusad korralikult kelgule seotud juhuks kui see peaks end rullima pöörama, hakatakse liikuma. Tiit veel enne uurib, et mida kirkaga peale tuleks hakata. Teeme väikese õppuse siis ka, aga nii järsk see nõlv pole, et pika liu kividesse saaks teha. Jään viimasena üles ja püüan toimuvat jäädvustada.
Eeskäijad on nõlvale juba jälgi jätnud ja liikumisteede vahel saab valida. Kassidega pole hullu, ainult kelk käitub ees üle lumeharjade libisedes omasoodu. Jäikade aistega kelk on muidugi palju tülikam ja püüab sind kogu aeg ümber pöörata ja ise ees minema hakata. Selg ees kolmes taktis laskumiseks on nõlv muidugi sobimatu. Marge ja Karmo on juba all, Einar naudib vaatemängu poolel nõlval. Või siis on väsinud ja ei jaksa ilma puhkamata edasi minna. Ehtel paneb tema juurest peatumata edasi. Tõnu tuleb väga ettevaatlikult ja hoolimata kassidest tunneb, et vahepeal on käpuli ja põlvili turvalisem. Kuidagi peab ju ka jäikade aistega kelguga alla saama. Tiit on võtnud ette eriti suure ja kõrge kaare. Olen juba Einari juures poolel nõlval kui Tiit kõrgel nõlval kanjoni poole travesseerib ega taha kõrgust kaotada. Aga ükskord peab temagi alla tulema. Meelitame teda barbarissiga, äkki aitab maius ka täna.
Nõlva jalamilt edasi tatsamine on juba lihtne. Kasse siiski alt ära ei võta enne kui onni ukse ees. Enne päikeseloojangut oleme Sulitjelma onnis ja enam pole vaja vaevelda, et kas minna Suliskongeni otsa või hoopis Lofootidele vaalu vaatama. Sulitjelma küla paistab kaugel all ja sinna on veel minna….
Vastik elektriküte on maja soojas hoidnud nii et võib sokkis ringi tõmmata. Ise ei pea enam sooja saamiseks midagi tegema. Õhtused makaronid tulevad homse lõuna arvel rikkaliku suitsuvorsti ja juustuga, ja ohtra võiga. Bache Gabrielseni jaoks on onnis isegi pokaalid. Väga mõnus koosviibimine, ainult virmalised viibivad kuigi temperatuur on juba alla -15 kraadi.
Homne plaan on siis paari tunniga alla ja Bodø spaasse. Eile hommikul lubatud Sulitjelma kaevanduse külastamise plaan on kõigil juba meelest läinud, ka plaani välja käinud Einaril…
Ettevalmistused | Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord | Kokkuvõte