Ettevalmistused | Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord | Kokkuvõte
Ehtel äratab laagri heleda hõikega „Kristus on üles tõusnud!“. Ajan riided selga ja lähen kaema. Tegelikult naaseb hoopis aluspesus Einar üle lageda välja kivitaguselt asjaringilt. Manitsen Ehtelit seda tõde maailmas laiemalt mitte kuulutama. See tooks kaasa massilise inimeste hukkumise kui jüngrid aluspesus tundrasse püha kivi juurde palverännule hakkaksid suunduma.
Laager on ilus vaadata ka hommikul ilma köögivalgustiteta. Köögi rangelt tahutud ja lihvitud lumepindadele oli ööga lisandunud kollane ornamentika. Tarbekunstiväärtused loovad ülestõusmispühale kohase meeleolu. Nagu juba tavaks saanud, siis esimene tund läheb neljakümmend viis kraadi vales suunas. Nähtavus on eilsega võrreldes parem, aga eilsega võrreldes ongi iga nähtavus parem. Varsti jõuame hädaabi hütini, mida kaartidel pole. Sealt algab tõus. Kuna nähtavust eriti pole, siis tõusu algusest saame aimu ainult sellest, et hingamine, et mitte öelda ähkimine, muutub järjest sügavamaks. Analoogselt eilsega jõuame üles täpselt lõunaajaks. Edasi on ootamas kolm kilomeetrit horisontaali. Kohe kui liikuma läheme selgub, et lõunapaik oli ka viimane koht, kus tuult polnud. Oleme tasasel ja laugel kurul, kuhu ümbruse mäed kogu vaikse õhuliikumise kokku suunavad ja kus see kokkusurumise tõttu kiireneb. Tavaline aerodünaamika. Mida edasi, seda hullmaks läheb. Kogu aheliku poolt kogutud õhuvaal pressitakse kitsasse orgu kokku. Meie õnneks on õhu ja meie dünaamika suunad samad ja jõuvektorid liituvad. Varsti hakkab ka gravitatsioon kaasa töötama ja saame päris hea mineku, vähemalt 5…6 km/h pehmes lumes. Tagasi vaadata ei kannata, kohe hakkab väga külm. Tõnu kipub maha jääma, aga seisma jääda kohe kuidagi ei taha. Hoiame ikka silmsidet. Korraks ikka seisatame ja Einar jääb Tõnut järgi ootama, teised liiguvad vaikselt edasi. Aga pole Tõnulgi soe ja nii tulevad nad meile peatumata järele.

Ühe tuulevaiksema nurga taga saame kõik jälle uuesti kokku. All on väike järv, millelt tuul on kogu lume ära puhunud. Ajad lihtsalt käed laiali ja liigud veel kiiremini kui enne, kelk tuules ees vabalt libisemas. Nurga taga on järve väljavoolul paar kümnemeetrist astangut, kust saab koos serva tuisanud karniisiga väga hästi alla kukkuda. Nähtavust ja arusaamist ikka nii palju on, et saame neist ilma kõrgust kaotamata mööda. Seisma jääda ei kannata, kohe puhub tuul olemise külmaks. Mingi koha peal käin haledalt maoli maha. Olen sõitnud hooga sisse risti ees olnud poolemeetrisesse lumevaalu. Õnneks jäävad suusad terveks.
Kui laugem pool kurulaskumist läbi saab, avaneb vaade järvele ja Staddajahka onnidele. Org on lumest üsna tühjaks puhutud, osa maapinda on täiesti lumeta. Otse alla jääb sild, aga otse siit alla ei saa ja sillale pole meil vaja ka. Lootus on pandud onnidele. Jään pilti tegema, Tiit kohmitseb kusagil veelgi kõrgemal. Kui alla jõuan, on seltskond taltunud tuult kasutades sättinud endid sada meetrit lähimast hoonest euroalustele istuma ja vaatavad kaarti. Kontakti kohalikega pole otsitud. Tõnu läheb varsti asja uurima, aga siltide lugemisest sisukamat kontakti ei teki. Kedagi lihtsalt pole ja kõik majad on kinni, ainult prügimaja ja kemmerg on lahti. Rõõm sellestki, eriti viimasest. Laagri seame ümber peamaja ja köögi seame sisse terrassile, kus otsuse tegemise ajal on kõige vähem tuult. Aga olud teatavasti on mägedes muutlikud ja varsti tuiskab lumi kööki. Jätkub trall matka alguse lumetormis kahjustusi saanud soolatopsiga. Läigatan enamuse sellest omale makaronikaussi ja täna pole seda paraku millegagi lahjendada. Kõik leiavad oma toidu olevat piisavalt maitseka.

Natuke saan topsi tagasi tõsta, suurem osa läheb koos ülemise makaronikihiga trepi ette libeduse tõrjeks. Igatahes kaob õhtuks kaks pada makarone, lisaks kissell ja teed peale. Marge toob veel välja kokapudelisse villitud vanaka, mis sobib väga hästi söögikorra lõpuks. Ainult Ehtel hakkab pirtsutama, tema kokat ilma jääta ei joovat ja annab pudeli sisusse süüvimata tagasi. No nendel temperatuuridel oleks pidanud kokapudelis jääd kõvasti olema…., trepi ees soolatatud ruutmeetrid veel lisaks.
Üsna kõva päev tuli lõpuks välja, oma 17…18 kilomeetrit. Alguses oli plaan seda maad tulla kaks päeva, aga tänased olud ei soosinud nautimist kohe mitte.
Ettevalmistused | Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord | Kokkuvõte