Külastasime Moskvat, õhtul lendasime Seremetjevo-1 lennujaamast IL-62-ga Irkutskisse
Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord
Alex:
Õnneliku loosi tahtel pean kirjutama päevast kui midagi eriti olulist veel ei juhtunud. Moskva rong väljus 13. veebruaril Tallinnast kell 16.38. Piiriületus möödus enam-vähem viperusteta. Meelde jäi hetk kui Vene tolliametnik käskis lõpetada eesti keeles ropendamise ja rääkida vene st inimeste keeles. Muidugi tekitas meile kõigile suure šoki Einari ja Toivo saabumine rongile (Tapal) koos suure koorma prügikottidega, mille sisu pidi niigi pilgeni täis seljakottidesse mahtuma (see protsess on lõpetamata veel praegugi, lennates Irkutski poole). 14. veebruari (sõbrapäev) hommikul ajas vagunisaatja leebelt üles ja käskis pesu ära tuua. Sõime segamini mitmesugust toitu. Kombinatsioonid olid väga erilised, puudus veel ainult soolasilk keeksiga. Moskvas oli meil vastas Tõnis – suur arm otsmikul, juuksed väga lühikesed ja lips ees. Panime oma koli pakkide hoiuruumi ning lubasime, et tuleme sellele kõigele kell 15.00 järele. Siis jagunes matkaseltskond mitmeks kottkonnaks ja muidu jalutajateks. Otsustati minna kondama Punasele väljakule ja mujale. Edasi kirjeldan enda, Kristeli, Siimu ja Gunnari elamusi. Kuna minul oli mingisugune Moskva kaart (mina kiitsin seda heaks), siis alguses liiguti minu juhtimisel. Kui asi juba väga kahtlaseks muutus andsin kaardi Gunnarile ning jõudsimegi küllalt ruttu Punasele väljakule. Vaatasime mõningaid kirikuid, demonstreerisin järjekordselt oma oskamatust kaarti lugeda, nägime eemalt tohutut Peeter I ausammast. Vahepeal kohtusime ka Einari ja Kellyga, põiklesime karvamütsi müüjate, fotograafide ja punaste lippude vahel. siis avastas Gunnar, et tal pole bahille ja ei mingit lootust neid kusagilt saada. Kuna GUM oli avatud, läksime sinna kangast ostma.
Vahepeal avastas aga Kristel, et uued püksid hõõruvad mitmesugustest ebamugavatest kohtadest. Tegi siis otsekohese ettepaneku Siimule, sooviga tema alumised(alus?) püksid endale saada. Mõeldud ja varsti ka meeste WCs püksid vahetatud. Näod olid mõlemal ees sellised nagu oleks moosi söönud. Lõpuks ostis Gunnar ropu raha eest kardinariiet, sõime mõned portsud pelmeene (vist 50 rubla, Siberis maksid umbes 7-10 rubla) ja oligi aeg oma rämpsukottide juurde tagasi pöörduda. Metroosse sisenemine oleks Siimule peaaegu saatuslikuks saanud. Seoses segadusega metroopileti (umbes 4 rubla) käsitlemisel lõi teed tõkestav automaat talle vastu jalgu. Peale metrooga sõitmist ja õlle (hind natuke odavam kui Eestis ja päris hea) tarbimist kohtusime ka ülejäänutega. Tõnisel juhtus õnnetus – ta unustas oma väga kalli ja hea fotoaparaadi kusagile, mida ta ei suutnud meenutada. Tõnise poolt tellitud mikrobuss/takso viis meid Šeremetjevo 1 lennujaama kus oli vaja oma kotid veelkord ümber pakkida kuna ühe paki limiit on 30 kg (Einaril ja veel nii mõnelgi oli algselt >= 40 kg). Sellegipoolest pidime maksma päris korraliku summa ülekaalu eest. Praegu lendame ida suunas tohutu kiirusega umbes 10000 meetri kõrgusel uuele päevale vastu st, et tekib probleem unega. Saabumiseni Irkutskisse on jäänud umbes 1 tund.
PS. Selgus, et Gunnaril ostetud kardinat vaja ei lähe – ta sai korralikud bahillid Terje käest