Avaleht | Ettevalmistused | Sisukord | Kokkuvõte
Andres:
Riietus: orienteerusin pigem külmale ilmale, -5 ja allapoole. Seega rõhk pealiskihil tuulepidavusel ja hingavusele, mitte veekindlusele, mis külmaga pigem seest härma läheb. Reaalsus oli aga 0 ümber ja märg tuiskav lumi. Õnneks oli siiski igaks juhuks kaasa võetud voodrita goretex jope ja püksid, mis olid üle poole aja kasutuses. Miinus: kui hakkas palav, siis umbne, puudusid lisa ventileerimisavad.
Klambrid: Kaby trossklambrid, mis külgedelt trossi poolt üsna läbi kulutatud, aga pidasid siiski vastu. Esimese päeva õhtul irdus üks klamber suusalt. Sai paigutatud 1 cm võrra tahapoole ja pidas lõpuni vastu.
Suusad: 15-20 a vanad Visu metallkandiga ja kalasoomus põhjaga matkasuusad. Pidamine oli üsna hea, libisemine paistis uuematel suuskadel parem olevat. Sulaga kippus ikka mätsima.
Saapad üsna uued Samelinid. Enne matka korralikult Nikwaxi vedela vahaga sisse määritud ja ka onnides sai paaril korral määritud. Sulav lumi probleeme ei tekitanud. Säärised Matrixi veekindlad-hingavad. Olid OK.
Pingun Mantis põleti andis peaaegu otsad. Gaasi hajutav äärtest auklik ketas oli servast ümberringi läbi sulanud või oksüdeerunud ja eraldus põleti küljest. Sai küll kasutada, aga leek oli kitsas. üles suunatud reaktiivjuga. Oli 2,5 aastat tagasi Matkamaailmast ostetud. Muidu hea väike ja kerge, eelsoojendusega.
Vaja läks päiksekaitset ja kätekreemi. Viimast sai laeva poest ostetud, kuna kodust ununes.
Marge:
Varustus: jäin seekordse valikuga rahule.
Jope (goretex koorik) oleks võinud väheke rohkem hingavam olla.
Suusad – Hagani kalasabamustriga, koos x-trace klambritega olid väga head, eriti ülesmäge minnes. Laskumisel oleks võinud nats parem libisemine olla.
Seljakott – Vaude 60+10 oli täpselt paras.
Salomoni sooja voodriga saapad pidasid jalad soojad ja kuivad. Võib-olla võiks tulevikuks olla õhtuks/hommikuks mingid kerged sulepapud.
Vajalikud oleksid olnud korralikud prillid tormi ajaks
Gaida:
Matka jaoks ostsin uued Hagan OffTrace Skin XT-160 suusad, pikkus 180 cm, need on pidamise alal alt karvaribaga suusad. Klambrid sinna peale OAC EA suusa/uisusidemed. (Sellised andmed on ostutšeki peal kirjas.) Suuskade/klambritega jäin üldiselt väga rahule,aga mõned tähelepanekud siiski. Lumes liikudes hakkas suusaklambrite vedrusüsteemi vahele korjama lund, mis jäätus ning ei lasknud vedrul tagasi õigesse asendisse liikuda. Saabas nihkus klambris liiga taha ja hakkas nö loksuma, ei istunud õigesti oma pesas. Pidin peatustes seda jääd klambrist välja puhastama. Ei olnud raske, harjusin ära. Suusad hakkasid alt mätsima 0 kraadi ligi ning rolli mängis ka karvastuse jäätumine. Eriti halb oli liikuda teiste ette sõidetud suusajäljes – mida tagapool, seda halvem. Avastasin, et jäljest väljas liikudes ei tekkinud suuskade alla paakumist, rakendasin seda meetodit kui vaja.
Suusakepid olid 1 liigendiga metallist teleskoopkepid, pelgasin nende võimalikku murdumist liigendist, aga läks õnneks.
Saapad väga vanad pealt tekstiiliga LaFuma matkasaapad, mis märgusid ning olid külmad, tõeline ikaldus. Ööbimine vahelduvalt onnides oli saabaste mõttes päästev. Saabaste juurest sokkidele mõeldes – ei saa ma ka aru, milline kombinatsioon annaks hea sooja tulemuse. Villased sokid, spets matkasokid ja/või kuidas neid kombineerida, vajab veel uurimist.
Pahillid – tagant lukuga, talla alt trossiga, eest konksuga paelade taha kinnitatavad 20 aastat vanad. Ajasid asja ära, veekindlus küsitav.
Jope Haglöfsi core-tex pidas uskumatult hästi tuult, ta polnud oma iseloomu saanud kunagi varem nii hästi näidata. Palava ilmaga kasutasin tuulutusavasid. Sulejope- asendamatu asi talvematkal, käis lõuna-õhtupausil kohe selga ja öösel oli padjaks pea all.
Alumised riided puhas meriinovillane pluus, selle peal meriino 80% polüester 20% kõrge kaelusega pluus. Tormi ajal tirisin ülikõrge kaeluse silmini, sest tormimaski olin koju jätnud. Puudu oli hea tormimask!
Kasutasin kahte mütsi, tugeva tuulega puhus õhem lauba pealt läbi, soojemaga oli paks jälle liiga palav. Kombineerisin ka kaelust ehk puffi. Kindad olid sõites mäesuusa kindad, laagritöödel kasutasin villaseid sõrmikuid, mis kulusid pöörase kiirusega auklikuks (nõelusin, parandasin).
Seljakott– 23 aastat tagasi ostetud- 70 liitrine Tatran oli hea. Märjema ilmaga oleks vett läbi lasknud, kaitsekiht on ammu kulunud.
Kui veel mainida seda soolade tarbimist. Arvasin, et olen peale matka tugevam, aga olin nagu vatist. Panin selle süüks, et higistasin soolad välja ja asemele jõin lörtsivett. Talvematka spetsiifika.
Einar:
Suusad: Suhteliselt vanad metallkantidega Karhu Vela’d, klambrid KABY trossklambrid. Päris alguses tuli suuska alla pannes üks trossipingutusklamber lahti, see sai uuesti pisut teise kohta kruvitud ja rohkem probleeme ei olnud. Vahepealse imeliku lumega hakkasid suusad mätsima, määrimine aitas. Et klambrid hakkavad mitme matka peale läbi kuluma, siis on ilmselt mõistlik need asendada edaspidi plastklambritega.
Üldiselt tundus, et meie tingimustes oli kalasabamuster parem valik kui karvase põhjaga suusad, pidamine oli parem.
Saapad: Zamberlani matkasaapad, millele enne matka said iseõmmeldud pahillid külge kruvitud. Äärmiselt rahul, sest kordagi ei pääsenud lumi saapaid märjaks tegema, ühtlasi olid pahillid ka täiendavaks soojustuskihiks. Saabaste sees olid ühekordsed paksud matkasokid. Jalad ei külmetanud. Pahillide alaservas olev tugevduskant kulus veidi narmendama alumiiniumklabrite ja trosside vastu hõõrdumisest, kuid see on paratamatu. Kruvidega kinnitamine ei teinud saabastele märgatavat kahju. Lisaks kõigele muule on selline kombo mugav ka öösel õue minemiseks, lükkad saapad jala otsa, tõmbad pahillide luku kinni ja ei pea mingit muret tundma, et lumi üle saapaserva võiks tulla.
Kindad olid tavalised tugevad voodrita töökindad, ise jäin rahule, teisi paksemaid kindaid ei võtnud kordagi kasutusele. Matkakaaslased imestasid selle üle korduvalt, kõik kandsid oluliselt paksemaid käevarjusid – siis ilmselt on see isiklik eripära, et sain nende kinnastega hakkama.
Suusakepid olid tavalised nõukaaegsed alumiiumsuusakepid. Igati töötav ja töökindel variant.
Püksid olid suhteliselt vahetult enne matka Rocca keskuse Sportlandi spordiriiete poest (mitte suurest poest) allahinnatuna ostetud. Kirjade järgi vee- ja tuulekindlad ning hingavad. Seda nad tõepoolest olid. Et meil oli kogu aeg suhteliselt soe ilm, st. miinus kümnest soojem, siis ei pidanud pükste all pikki pesupükse kandma.
Magamiskott Robens Caucasus 900. Sulgmagamiskott, üldiselt rahul. Millegipärast oli mõnikord hommikuti välimine riie niiske. Magasin sees pika spordipesuga.
Magamismatt. Kaks matti, üks tavaline, teine nn. isetäituv ‘Trim’ matt. Kahe mati koostöö täiesti normaalne.
Põletid: Ühest põletist oli ülevalpool juttu, teine, ürgvana Primuse voolikuga ämblikpõleti oli igati OK. Potid olid alumiiniumist, tuulevarjuks oli kaasas natuke liiga lirakas ja õhuke klaasriie. Gaasiks kasutasime Primuse talvist gaasi, sellega ei olnud probleeme.
Kaardid: lisaks trükitud kaartidele oli meil kasutuses ka telefonis olev offline kaart. Trükikaardiga oli hea vaadata suuremat pilti, pidada plaani, mida edasi teha. Telefonis olevaga oli mugav vaadata seda, kus me hetkel täpselt viibime. Mõlemad variandid täiendasid üksteist suurepäraselt.
Telgid. Meil oli kaks telki, üks lumepõlledega kaheinimese telk ja teine kolmene, ilma lumepõlledeta tunneltelk. Mõlemad telgid ajasid asja ära. Ühe telgi all kasutasime tugevast kilest vannikardinat, teise all oli tekstiilist alukiht. Sellel ööl, kui me orkaani käes tormionnis olime, ei oleks telgid vastu pidanud, sest tuul oli nii tugev, et isegi püsti seismine oli õues väga keeruline.
Auto. Sõiduks oli meil seitsmekohaline Chrysler Grand Voyager, millel oli seest üks iste välja tõstetud. Suusad ja mõned penod olid katuseboksis. Ülimugav auto pikkadeks sõitudeks. Viiekesi koos kolaga oli piisavalt ruumi.
Ligikaudsed kulud inimese kohta
Laevasõit ~180€
Autokütus ~80€
Toit ja gaas ~70€
Kohalik transport ~97€
Ööbimine STF onnides ja STF liikmemaks ~165€ (3 ööd)
Ööbimine teepealsetes hotellides (3 ööd) ~130€
Kokku ca 722€
Kindlasti on võimalik odavamalt matkal käia, kuid see ei olnud otseselt eesmärgiks. Oma osa mängis kindlasti koroonaaja teadmatus. Laevapiletid nii minnes, kui tulles ostsime vahetult päev-paar enne väljasõitu. Pikemalt ette ostes ning edasi-tagasi pilet oleks olnud oluliselt soodsam. Ka kohalik transport läks suhteliselt kalliks, kindlasti oleks me saanud loobuda Nikkaluokta-Kiruna taksosõidust, kuid siis oleks me pidanud Nikkaluoktas ootama järgmise päeva lõunani. Võimalik, et ka tagasisõidu hotellid oleks saanud valida lihtsamad, aga oli hea tunda ennast peale matka mugavalt.