Avaleht | Ettevalmistused | Sisukord | Varustusest ja muust
Gaida:
Kõik sai alguse ühest nostalgilisest ohkest FB talvematka pildi juures. Seda märkas Marge ning lubamata midagi kindlamat, rääkis ta “võib-olla toimuvast matkast”, suusamatkast, mis neil eelmisel aastal koroona tõttu ära jäi. Sedasi jõudsin ma Marge kaudu matka organiseerija Einarini ning avaldasin soovi matkale tulla.
Talvematk on oma žanrilt minu arvates üks raskemaid, selline päris matk. Seda kuulsin vanematelt kogenud matkajatelt Tartu Ülikoolis kui geoloogiat õppisin. Käisin toona kahel talvematkal Siberis, hiljem veel ka Põhja-Soomes.
Kohtusime Einariga ning peale proovimatka Lõuna-Kõrvemaal võisin üsna tasapisi loota, et mind arvatakse matkagrupi koosseisu. Marge oli mind soovitades ütelnud, et “vähemalt ta ei virise” ning kindlust lisas grupiga liitunud ammune matkakaaslane Andres. Karmo oli teiste jaoks vana tuttav. Viie kindla inimesega kohtusime, arutasime ning läksimegi matkale.
Matk õnnestus minu arvates väga. Ilm mängis meie liikumisel tähtsat rolli, suunates meid ringi, lühendades päevi ja jättes meid ööbima tormionni. Mulle väga meeldis, et me ei jäänud paremat ilma ootama, vaid läksime alati välja. Sellisest enese ületamisest sünnib lõpuks rahulolu ning nauding, elus olemise tunne. Kingitusena saime ka täiesti pilvitu, tuuletu päikesepaistelise päeva. Liikumise hulk oli päris paras, tavalise matkapäeva õhtul oli tunda väsimust. Kusagile päris kohale roomama ei pidanud, kuigi “Mordori onni” jõudmiseks tekkis korra selline mõte. Mulle väga meeldis, et me telkisime lumes ja tegime süüa õues. Seda oleks olnud kindlasti rohkem, kui ilmaolud poleks meid vintsutanud.
Söögi osas oli liiga vähe tatart, kaerahelbeputru ning kisselli. Viimase osas võtan vastutuse enda peale, ma oleksin pidanud välja nõudma iga viimase kui terakese kissellipulbrit ning valmis keetma. Rohkem kisselli matkadele!
Kui matk kirjeldab päeva, siis asjad juhtuvad ka öösiti. Võõrad kohad, võõrad helid, kõvad pinnad , palav või külm kärbivad ööune üsna lühikeseks või vähemalt katkendlikuks. Lebad ja mõtled, et magada tuleb, õhtul vetsus käisid aga uni ei tule. Ootad, ootad ja korraga saad aru, et üks õues käimine tuleb veel ette võtta, nimetagem see siis virmaliste vaatluseks. Sahistad magamiskotiga, ajad end istukile, et selga panna paksud püksid ja sulejope. Teised ärkavad, küsivad ja lubad neile lahkelt teada anda kui taevas on näha kaunid virmalised. Sedasi siis võin arvata, magasin matkal 4-6 tundi öösel. Ja kuigi ma hoolsalt passisin virmalisi, me uhket tulevärki siiski ei näinud.
Marge:
Minu jaoks sai see matk alguse paar aastat tagasi, kui Einariga vanu aegu meenutades kurtsin, et tahaks jälle talvekale. Üle-eelmise aasta lõpus käiski ta siis välja plaani minna Norrasse suusamatkale. Kahjuks jäi see koroonapiirangute tõttu ära. Ka seekord oli mingi hetk tunne, et see matk jääbki unistuseks. Kotti julgesin pakkima hakata alles päev enne minekut, kui olin saanud negatiivse koroonatesti tulemuse. Matkale minekul ongi üks suuremaid väljakutseid koti pakkimine – asju on palju ja nende seast õigete väljavalimine pole lihtne. Kuna minu põhiline nõrkus on külmetavad varbad, sai enne matka ostetud uued sooja voodriga Salomoni talvised matkasaapad.
Matk ise oli tõeliselt tore. Eriti seetõttu, et mingeid ennatlikke lootuseid polnud. Eks alguses oli kartust oma füüsilise võimekuse kohta, kuna koroonapiirangute tõttu olin viimasel ajal üsna väheliikuv olnud. Esimesed päevad olidki üsna keerulise ilmastikuga, aga õnneks tänu sellele ka vähese kilometraažiga. Väga hea oli vahepeal ööbida onnides – tore on ärgata ja hommikul kohmitseda katuse all. Aga ka telgiöödel polnud viga. Matk oli just paraja raskusega esimeseks tõeliseks talvekaks üle pika aja. Ilmaga meil väga ei vedanud, aga see-eest nägime ära vist kõik, mida Skandinaavia ilm pakkuda võib – tõelisest tormist kuni vaikse päikesepaistelise ilmani.
Ja lõpuks – kaadrid otsustavad kõik!
Matka tegeliku kordamineku taga on grupp ja sellega meil vedas. Olime viiekesi.
Andres
“Kaardi juures päevaplaanide tegemisel oli Einari põhiliseks abiliseks Andres. Kuna ma Andresega olin päris mitmel nädalavahetuse matkal käinud, teadsin, et temaga ära eksimist pole karta ja enda tagasihoidlikud kartograafioskused võivad puhata.”
“Andres on talvematkal loomulik nagu lumi, ta on. Ta teab ja oskab ja teeb ja aitab, ma vaatasin teda ning proovisin ka. Väga heatahtlik, humoorikalt aus. “No kuidas sinul enesetunne on?”, küsib Einar. “Võiks parem olla!”, vastab Andres talvematkal lumesaju ja tuule käes seistes.”
“Andres ja Gaida panustasid ka suure energia meie söögitoimkonda.”
Gaida
“Gaida oli meie grupi kõige rõõmsameelsem ja optimistlikum liige. Tänu Gaidale polnud meil kordagi igav ja ta hoolitses ennastsalgavalt kõigi teiste grupiliikmete (ja sokkide) heaolu eest.”
“Gaida oli lihtsalt väga tubli ja tore kaaslane. Ehkki mõnikord tulid tema teistest erinevad maailmavaatelised erinevused esile, oli ta ikka rõõmus ja sõbralik.”
“Ka rasketes oludes ja väsinuna oli just Gaida rõõmsameelne ja optimistlik.”
Marge
“Marge. No vähemalt ta ei virisenud :)) Väga tugev matkaja, olin selle peaaegu et unustanud, on lihtsalt au temaga koos liikuda. Alati naerusuine, võtan ta omale eeskujuks! Ainult kohukesi sööma ei hakka.”
“Tänu Margele saigi see matk tegelikult teoks. Oma kahtlusi ja kõhklusi matka toimumise kohta ta lihtsalt ei näidanud välja.“
“Marge oli meie grupis sageli tasakaalustavaks jõuks, päevateekonna arutamisel pakkus ta julgesti välja omi mõtteid – ja kui otsustati siiski teisiti, oli ta ka sellega rahul. Koos Gaidaga olid nad meie grupi kõige rõõmsamad ja ilusamad liikmed”
Karmo
“Karmo oli grupi vaikiv liige. Tema võttis oma hooleks tavaliselt onnides üksindust nõudvad tööd nagu puude tegemine ja vee toomine.”
“Einar tutvustas teda eelnevalt kui vähese jutuga meest. See pidas paika, aga selle vähese jutu juures oli siiski kuulda tabavat huumorit. No kes ei mäletaks meie matka kangelastegu, kus Karmo vedas mitmesaja meetri kauguselt 3 meetri sügavuselt lume alt jõest kohale meie “Mordori onni” vee! Karmo tõdes selle peale, et olgu seal Venemaal asjad kuidas on, aga 1 asi on seal paigas :”Naised käivad vee järel!””
“Kui Karmo suusad parasjagu tagasi ei andnud, siis võis teda sageli näha kõige ees rada tegemas.”
Einar
“Matka teeb tõeliselt nauditavaks erinevaid otsuseid vastuvõtva grupijuhi olemasolu. Meil sellega vedas. Einar küll püüdis vahepeal demokraatiat juurutada, aga kergem on otsustusõigus enda kaelast ära anda ja matka ajal lasta oma ajul puhata.“
“Ma ei tahaks liiga palju Einarit kiita sellel lihtsal põhjusel, et “nad ummistavad ta matkad muidu ära”. Ausalt! Einar on väga hea matkajuht, ta hoolib oma inimestest ning tema seljakott matkal on nagu mustkunstniku võlukübar. Ilmselt pole palju inimesi, kes oskaksid või suudaksid korraldada matku ja veel vähem on neid, kes võtaksid ette korraldada talvematka. Ma tänan!”
“Einar sobitus oma rolli suurepäraselt ja juhtimisest vabal ajal ta tavaliselt küpsetas, mis on samuti väga hea omadus. Eks ülejäänud grupp ka püüdis teda üksmeelselt toetada nendes olulistes ülesannetes.”