Kohtume Einari ja Katriniga Järve Selveris õhtul kell seitse. Ei taha kohe kuuldagi seda juttu, mis Einari suust tulema hakkab. Lubadus kaardid välja trükkida on täitmata. Lisaks veel on neil kotid pakkimata ning mõned lapsed vaja ära kasvatada ja maine vara hajutada. Kõik see peab hommikuse lennuki ja käesoleva hetke vahele mahtuma. Ostame Mailaga tekkiva stressi maandamiseks kaks šampust. Jälle läheb kiireks! Igatahes alustame kõige olulisemast ehk siis tulevikust. Sõidame Einariga esmalt tema ühte autot ära viima ja seejuures saab ta ka lapsed paariks päevaks ette ära kasvatatud. Eks peale matka tuleb muidugi jälle järgi kasvatama hakata. Seejärel tuleb Einari ja Katrini kotipakkimine.
Ilma kaartideta saab matkata küll, on isegi põnevam kui kaardiga. Pakkimata seljakotiga on esimestel päevadel ka hea käia, aga kaugele siiski ei jõua. Valame Mailaga šampuse välja asume pakkijaid konsulteerima. Einar šampust ei saa, sest kui peaks ime juhtuma ja kõik vajalik enne kelle ühtteist kotti saab laotud, tuleb veel kaarte trükkima sõita. Kui ei jõua selleks ajaks, siis jääb nii nagu praegu on, magamine on ka oluline, sest lennuk läheb juba hommikul kell kuus. Meelis Vindilt saadud suur laudlina, millel piirkond peal, on ju ka olemas. Napilt enne kella ühte öösel saavad Einar ja Katrin kotid kokku. Viimasena konstrueerime Olevilt saadud materjalist neljanda ferrata vöö, kolm väljastati meile täiskomplektsena.