Matka avalehele | Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord
Einar: Hommikul ärkasime ühtlase vihmasabina peale. Parimad meist suutsid sellel päeval telgist välja tulla ainult kõige hädavajalikemate toimetuste tarvis, et seejärel jälle lamav asend sisse võtta. Imestama pani meid ennastki, et lamamisega ei tekkinud mingeid probleeme. Probleeme ei olnud lamamise ajal magamisega nii päeval kui ka eelneval ja järgneval ööl. Õhtul oli meie telkkonnal austav kohustus hakata ette valmistama Arne sünnipäevatorti, mida me tegime suure hoolikuse ja armastusega.
Pille: Puhkepäeva lõpuks olid kõik surmväsinud.
Meelis: Ärkame möödunud poolpuhkepäevast roidununa 10.30. Matkaplaan näeb ette matkapäeva. Kogu öö kestnud tugeva vihmasaju intensiivsus ei ole vähenenud. Nähtavus on piisav vaid naabertelgi nägemiseks. Unistame august telginurgas ning kahest meetripikkusest lauajupist. Leplikumad meist on nõus isegi lühematega. Einar valab hakatuseks natuke stronni suhkrutükkide paki nurka ja seejärel teadvustame olukorra. Mõne ärganu näoilmest on näha, et varsti kavatseb ta õuestoimuvat ignoreerida. Hommikuses selguses kvalifitseerin pantenooli varbaraviks kõlbmatuks aineks. Nimelt oli ta tekitanud mädaniku. Paša aga lahendab varvastes olevaid auke silmates õhtul kadumajäänud plaastrite saladuse – plaastrid kadusid aukude kaudu. Raske oli vastu vaielda. Markeerin avad rohelise värviga, et edaspidi kaotusi vältida.
Olukord teadvustatud jääme magama. Läbi une kuulen kuidas Karin kommenteerib minu ja Einari seedetrakti iseärasusi ja avab telgiluku. Paari tunni pärast muutub Paša käitumine provokatiivseks. Meie telgis see mingit mõju ei avalda ja seetõttu läheb ta õnne proovima naabertelki. Seal läheb tal tükk aega, enne kui läbi tuulemühina hakkab kostuma üksikuid fraase, mille sisu viitab peatsele toidukorrale. Peatselt avaneb telguks ja Paša näitab peopesa avades riisihelvest nimega Tupsu-Nunnu, kes meeltäraheitvalt väljapääsu otsis. Oli juhtunud nii, et helbeid patta valades püüdis suur osa helvestest põgeneda. Et mitte hommikusöögita jääda, oli Paša enne äratulekut potile kaane ja kaanele veel kivi peale pannud. Kuna meie kõht ei olnud veel väga tühi, noomisime teda tükk aega eriti jõhkra käitumise eest. Kell 15.15 serveerib Paša saiakuivikutest punnis suuga nüüd juba jõuetult telgis lebavatele kaaslastele hommikusöögiks riisihelbe putru ja teed. Meie küsimuse peale, et kas midagi veel süüa on, väljub Paša midagi vastamata mõneks ajaks telgist. Naastes saame selge ja kindla vastuse – selleks korraks on kõik otsas.
Vihma sajab endiselt. Jätkame magamist ja kuulame, kuidas kära naabertelgis ajapikku üha kasvab. Mängitakse mingit äraarvamise mängu lindude nimedega. Ilmar protesteerib Arne vastu ning ei ole nõus tunnistame ei siidisaba, puna-harksaba, must-harksaba ja muude kummalise nimega lindude olemasolu. Paša autoriteetne sekkumine annab lindudele küll eluõiguse, aga ilmselt ei hajuta kahtlusi. Mäng jätkus imetajatega, kuid ka seal läksid mängijate arvamused kuuldavalt lahku. Küsimusele “Nimetage liik imetajaid, kelle isasloomi saab lüpsta” õige vastuse väljamõtlemises osaleb häälekalt ka meie telkkond. Konsensus saavutati liigi homo sapiens juures. Järgnenud asjademängus pakkus naismatkajatele kõige rohkem peamurdmist küsimus: “Nimetage asi, mida saab iga päev kasutada, kuid mida loodetavasti pole kaasas”.
Vihma hõrenedes otsustan ka ise telgist korraks väljas käia. Õnnetuseks tegin riietumisel läbimõtlemata otsuseid ning sattusin keerulisse olukorda, mis õues valitsevaid olusid arvestades oleks lõppenud vähemalt kopsupõletikuga. Nimelt ajasin kõigepealt jalga traksidega püksid ning trakside peale pika särgi ning asusin saapaid jalga meelitama. Õnneks sekkus Einar õigeaegselt ning suutis halvima ära hoida. Särk tuli seljast jälle maha võtta, püksitraksid alla lasta ning seejärel särk uuesti selga ajada. Alles nüüd oli aeg traksid üles tõsta. Õnneks sündis see kõik soojas ja turvalises telgis. Tagasi tulles anti grupijuhi poolt ka Karinile ja Pašale korraldus õues ära käia, et ei oleks pärast vihma käes ligunemist ja külmetamist. Grupijuht on ikka vajalik!
Õhtusöögi toimkonnas olid Ilmar ja Paša. Kuigi toiduvalmistamine toimus suures osas naabertelgi esikus, suutis Paša tilkudes meie telgiuksele ilmudes teenida ära Einari komplimendi: Võluv ja Imeline.
Pimeduse saabudes alustame ettevalmistusi Arne sünnipäevaks. Kaasavõetud küpsised, moos ja muu hea kraami vormiti tordiks. Suhteliselt monotoonset ja salapära hoidmiseks vaikust nõudvat tööd aitab elavdada Karin, kasutades selleks jällegi Jänese magamiskotti. Kuna läheb juba õige mitmes päev ilma pesemata, siis läheb jutt paratamatult peasügamiseks kõige paremini sobivamale asjale. Eriti huvitatud on Paša.