Matka avalehele | Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord
Einar: Rong väljus Kaasani vaksalist kell 14. juulil kell 13.11, täpselt nagu sõiduplaanis oligi ette nähtud. Saime oma kohad vahetatud platskaardis ühte kubrikusse, kuna meil olid kohad kahes kõrvutiasetsevas vahes ja ronginaabrid olid lahkesti vahetama oma külgmisi kohti põhivahes asuvate vastu. Rongisõit kulges oma rutiinset rada pidi, vahepealsed peatused kristalli- (Vekovka raudteejaam), õlle-, pirukate-, jäätise- jmt. müüjatega. Rongisõitu iseloomustas meie jaoks märksõna „kiire“. Kiire oli meil tõepoolest, kaasa võetud toidukraami suutsime teisel päeval ära jagada, kuid korralikuks kaardimänguks aega ei leidunudki, tuhandet sai ainult paar korda läbi mängitud ja ega bridžiga, mida me püüdlikult õppisime, asi ka suurt parem ei olnud. Rongis selgus, et kaasa oli võetud kolm eksemplari värskest Horisondist, mida me siiski kolm korda ajanappuse tõttu lugeda ei jõudnud. Akendest avanesid pidevalt uued ja hunnitud vaated suure Venemaa küladele, linnadele, soodele ja taigale. Tõdesime veelkord, et sel maal elamine paistab sellisena: inimesed on kusagilt hiljuti tulnud selleks, et kohe varsti ära minna. Nii palju paistab minnalaskmise meeleolu, auklikud teed ja nõukaaegsete hoonete varemed eheda näitena elust enesest.
Pille: Selleks, et pääseda tapvast kiirustamisest rongireisi ajal, tuleks pilet võtta Burjaatja asemel kuhugi Mandžuuriasse. Võibolla aitaks ajapuuduse vastu veidi ka ise välja mõeldud bridžireeglite lihtsamaks muutmine.
Arne väljend “keera oma tigedam pool siiapoole” tähendab, et pead end pöörama näoga kõneleja suunas. Arnes räägib elukogemus.
Suvel paistavad Uurali mäed tunduvalt madalamad kui talvel ilmselt seetõttu, et neid pole katmas nelja-meetrine lumekiht.
Meelis: Päeva alustasime bridžiga. Jaamast osteti vaarikaid ja maasikaid, millest peeti vajalikuks moosi teha. Hõlpsalt ligipääsetavas kohas oli ainult tükksuhkur, mida kiireks moosi tegemiseks oli kasutada tülikas. Einar, kes ikka veel lootis gruppi kleepuvast tulevikust päästa, soovitas marjad sõrmede vahel ära purustada ja suhkrut põses hoides sõrmi aeg-ajal puhtaks lakkuda. Pidasin meetodit pisut perversseks, aga Einar arvas, et Toitsi poolt lisatu kasutamine moosimaterjali purustamiseks on seda veel rohkem. Nõustusin. Peale mõõduka pikkusega arupidamist, mille käigus, suur osa marjadest otsa sai ja probleem tundus juba lahenevat, sukeldus Paša ühe istme alla suhkrut otsima. Ka teisel istmel tõusti ja selle all olevasse kasti puges Einar.
Seejärel sõitis rong tunnelisse ja näha ei olnud midagi. Varsti süttis tuli. Paša oli leidnud oma pealambi.
Lõpuks sai moos otsa ja asuti jälle asja kallale. Peale kolme tundi tuhandemängu oli parimal juba 500 punkti. Leban ja higistan, magan. Ärkan kahe tunni pärast nälja tõttu. Parimal juba 700 punkti! Mängijad on täielikult demoraliseerunud. Kokku on lepitud mängu lõpetamine 800 punkti täitumisel. Läksime Ilmariga restoranvagunisse, istusime vabasse lauda ja jäime ootama. Peatselt saabus ettekandja, kelle käest saime teada, et istume vales lauas. Istusime sõnakuulelikult ümber ja püüdsime peale tellimuse esitamist ümbrust detailselt silmitsedes kindlaks teha, mille poolest eelmine laud teistest erines. Mõne aja pärast tunnistasime oma võimetust aru saada ja keskendusime vene jõmmide seltskonnale, kes üksteist sõbralikult rusikatega tümitas. Mõne aja pärast saabus tagaruumist korpulentne restoranitöötaja, kes tuletas seltskonnale meelde, et ta juba enne käis neid korduvalt korrale kutsumas. Mehed arvasid, et joovad selle pudeli viina lõpuni ja lähevad siis ära. Otsustasime peale sööki uurida, et kas neil juhtub äkki malet olema. Restorani temperatuur tundus olevat mõnus ja mõte täiendavast õllest samuti. Malet kahjuks ei olnud ja õllest otsustasime seejärel juba ise loobuda. Tagasi oma vagunisse jõudes ei olnud tuhandemäng ikka lõppenud. Platel lebas näost kahvatu Karin, kes oli ka juba tükk aega tagasi ärganud ja nüüd näljast nõrkemas. Ilmar asub Paša asemele ja mina võtan üle Einari koha. Arne ja Eva jätkavad krampe trotsides. Lõpetan mängu 2 ringiga ja üldiste rõõmuhõisete saatel, millesse tundusid oma osa olevat andnud kogu vaguni elanikud. Seltskond tormab toidu kallale. Tuled kustuvad enne kui oleme jõudnud hallitusjuustu veini ja õlleni. Kohutava kiirustamise tähe all möödunud päeva tõttu tuleb jätkata uneajast. Eestist kaasavõetud hallitusjuustu isuäratav lõhn levib üle vaguni. Poolakad joovad viina. Mõne aja pärast osaleb viinavõtus ka õhtusele tualetile suundunud Einar.
Öösel Tjumenisse jõudes oli võimalik jälgida perroonil poolapärast limbot. Omapära seisnes selles, et altpugemise asemel hüpati üle nööri. Enne järgmist hüpet nööri kõrgust tõsteti, tähelepanelikumal jälgimisel oli võimalik märgata ka tugevamat nööripingutamist hoidjate poolt. Einar ei tantsi.
Ärkan 4.20 Moskva aja järgi ja kirjutan üles eilseid ja ka öiseid sündmusi. Kell 6.00 peaksime jõudma Omskisse.