Liikumine piki Kiroid kuni Ihe-goli ja Fedjuskini oja suubumiseni
Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord
Siim:
Hommik –15°C, Päikesepaiste. Läksime ära 9.15. Kogu päev mööda Kitoid alla. Vahepeal pidime Tõnist ootama ja liikusime hirmus aeglaselt. Pärast panime ühe jutiga kuni kella 12.00-ni. Siis Lõunapaus. Koht sai valitud ideaalselt. Oli jõe ääres vastu päikest, jõgi solises, jää pragises, lumi sulas nõlval ja kukkus suurte tortidena puudelt. Sooja oli lõuna ajal päikese käes –2°C. toit oli hea ja pärast sai ka sokolaadi. Seal sai peesitatud 14.00.
Pärast mööda jõge edasi. Kõik oli hästi ja isegi niivõrd soe, et sai sõita fliisi väel. Kõik läks p….e, kui Einar otsustas väheke lõigata. Kõigepealt oli seal hästi sügav lumi ja rada oli teha raske ning kõige tipuks murdus Terjel suusaots. Ilmselt jäi ta kuhugile kivi taha. Jah, pold hirmu enne, kui suures sõidutuhinas pandi tähele Terje appihüüdeid..
Einar oli suusa murdumise ja selle otsa mitte leidmise pärast püha viha täis ja läks veel rohkem näost punaseks kui selgus, et näpitsad olid kadunud.
Kui suusaots ükskord parandatud sai, jätkasime teed mööda üsna lihtsat rada, kuigi libisemine oli tänu sulale pea 0.
Õhtul ööbisime jahimeeste onnides ja kuna õhtul oli tunda õhus pinget, ööbisid kõik eraldi majades ning mina hoopis lageda taeva all.
Laagrisse jõudsime 17.00 ja Einar käratas kohe: Tüdrukud, kui te tahate, et me siin laagrisse jääme, siis 10 minutiga olgu lõke üleval. Öösel külma nii –25°C.