Radiaal Narõn-goli jõe kanjonisse.
Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord
Kristel:
23.veebruar – Nõukogude Armee 81. aastapäev
Algab jälle uus ja vastik päev – või oli see millegi muu kohta kehtiv.
Gunnar hüüdis, et söök on valmis kell 7.00, mille peale mitte keegi isegi varvast ei liigutanud. Üles saadi alles siis kui ämber keset lauda tõsteti ja toitu kaussidesse kallama hakati. Toit oli igatahes ärkamist väärt – 2 pelmeeni ja tavalised kohustuslikud hommikused makaronid.
Kell 8.45 ei ole me veel liikuma saanud, päevakord näeb ette mõned ettejuhtuvad kurud, jääkosed jt. Ning kell 18.00 loodame tagasi olla “kodus”, kus Terje & Tõnis meid juba sooja toa ja söögiga ootavad.
Umbes 14 tundi hiljem: Niisiis algas tänane paraolümpia oodatust mõni aeg hiljem. Panime suusad alla ja suundusime jõge mööda paremale – tegelesime mõnda aega uisu – suusa stiilis liuglemisega, mille käigus tuli hästi välja, kes oli õhtul tegelenud keele-, kes kepiteritamisega ja kes niisama viilinud. Edasi keerasime väikesele harujõele ja võtsime suuna orgu mööda üles. Loodus oli igatahes väga ilus. Tagasiteed alustasime umbes kell 14.30. Kelly sai kena kingituse, ülejäänud rahvas asjaliku jääõppuse ja mina korralikult külma. Kuigi arendasime ahvikiirust, jõudsid mõned ahvid libedalt teelt tagasi kontrollajast vähemalt tund hiljem – väljas oli juba hämar. Õnneks ootas kartulipuder ahjul ja ülejäänud rahvas laua taga ja kõik olid rõõmsad. Oldi hakkama saadud kohalike õhukindralite 3 külmunud leiva, leitud kartulite (Terje tuhas küpsetas – väga maitsvad) ja kotitäie kivisöe hävitamisega. Lisaks ettenägelikult varutud kurgi soolvee ümber ajamise, peldiku täissittumise ja muude toredate asjadega. Vastu jäeti tänulikult kott herneid ja tangu, mida ei viitsitud kaasa vedada… Tegelikult oli väga tänuväärne ja külalislahke kohake ning leidis küllaldaselt kiitust.
Kui söök söödud, roomasin peale punnsuutäit Stroh’i magamiskotti ja tõmbasin hambaid plagistades kerra. Kuulsin veel katkendlikult teiste vahvatest plaanidest jne. Siis puges ka Rebane magamiskotti, et seal nurgas öö otsa igas võimalikus ja võimatus poosis uriseda. Kui Alex tuli, sain päris oma stereo. Seejärel otsustas ka Toits, et ega temagi mingi papist poiss pole ning detsibellid andsid välja tugeva Dolby surroundi, millega igaüks oma norskenoodikesega ühines – järelikult oli üks igati õnnestunud päev, ning kõik peale pisikest puhkust valmis uuteks bekeetovlikeks tegudeks…
Terje:
Meie nautisime päriselt ka puhkepäeva. Kuigi oodatud lösutamisest ei tulnud midagi välja. Oma paar tundi nõelusin telgi ust, mille keegi (võib olla ka isiklikult) oli välja roomates puruks rebinud ja nõnda tekitanud uue (mittevajaliku) ukseava. Tõnis istus terve päev (selle sõna otseses mõttes) ahju ees ja üritas märgade puudega tuba kütta. Mina ei jäänud toidukeetmisel märgade puude peale lootma ning vantsisin mööda metsa ringi hagu otsides. See oli ääretult tark tegu, sest püstitasin toidu valmistamise rekordi – 30 minutit (väike sohk ju oli, sest vesi oli päris soe juba – päev otsa ahju peal). Kahekesi olles oli korraga väga vaikne – linde ka hästi palju.
Võrratult kaunis ja mõnus kohake. Kasutasin võimalust ka teist korda allikas supelda.
ILM: Hommikul umbes -13ºC, päeval -8ºC. Tuuletu. Hommikul pilves. Päeva peale selgem. Vahel sajab selgest taevast lund. Õhtuti taevas üksikud pilved.
Tahaks juba soojas ruumis ööbida. Aitab külm- ja poolkülmööbimistest.