Muud ettevalmistused

Tagasi eessõna juurde

Muud ettevalmistused

Kandva rolli toitlustamise ja tervisekaitse korraldamisel võttis enda kanda Einar. Kohe päris vabatahtlikult võttis. Algul pidi tema roll piirduma liha sublimeerimisega, aga et helbelima menüüsse ei sattuks, siis sai tema pärisosaks ka menüü tegemine ja sissesöödava poolt põhjustatavate tervisehäiretega võitlemiseks apteegi komplekteerimine. Tema tegevus oli siiski allutatud grupiviisilisele kontrollile, sest keegi ei jaksaks tassida nii palju gaasi kui kuluks ülepäeva kruubipudru pehmeks keetmiseks, selle seedimiseks vajalikest medikamentidest rääkimata.

Sublimeerimine ise läks aga sujuvalt. Leidus piisaval hulgal vabatahtlikke, kes kõik üle Eesti kokku sõitsid ja tänu kellele Pilsner, Kuld, Friedrich ja Premium pakketaaraks ümber kujundati.

Friedrich Suur, meie muusa pakketaara valmimisel

Keskmiseks kiiruseks 11 tunnise meisterdamise tulemusel kujunes purk liha tunnis. Järelejäänud kamar pargiti korralikult ning materjal võeti arvele saaparemondi tarbena. Seejuures kasutati mitut erinevat töötlust, saamaks sobivat paika tavalisele nahale ja nubuknahale. Kõige raskem oli aga naha töötlemine pealisriidega saabastele paikade valmistamiseks, mis seekord oli grupis ootamatult suure osakaaluga jalavari. Ega mitut asja korraga ikka hästi teha ei saa ja valvsuse kadumise tõttu juhtus paraku ka väike äpardus. Nimelt pidid lihast eraldatud kondid saama apteegi koosseisu ning need pandi kuni lennukile minekuni sügavkülma hoiule. Paljugi mis võib juhtuda ja kui kellelgi kusagilt pika reisi jooksul midagi katki läheb, siis on hea apteegist asemele võtta. Liidi aga hiilis juba samal ööl külmiku juurde ja kasutas kondid häbematult enda tuunimiseks, meisterdades neist enesele korseti.

Liidi uus korsett

Ise õigustas ta hommikul oma vastutustundetut käitumist reisieelse remondivajadusega ja nii nägevat olukorra parandamist ette TCM ( tradicionnaja kitaiskaja medicina). Kuna oli kokku lepitud, et apteegis peavad olema vähemalt esmavajalikud asjad, siis olime tõsise probleemi ees. Otsus sündis raskelt, aga seekord võeti mõtlematult äraraisatud varuosade kompenseerimiseks tavalise liitrise õlle asemel apteegi koosseisus kaasa terve sikspäkk.

Mida aasta edasi, seda selgemini mõistan karmide andmekaitseseaduste vajalikkust. Sellise tühise numbrite jada nagu seda on isikukoodis, vähegi laiem avalikustamine koos oma nimega võib sulle tuua kaas niisugused sekeldused, millest sa ei oska undki näha. Kui juhtud lisaks tundma nende isikute mõttemaalima, kellele andmed oled avaldanud, võid juba eesootavast hakata ka und nägema, kuid igaöine väljapuhkamine jääb siis kindlasti tahaplaanile. Ka seekord olime grupeerunud nii, et matka ajal oli meil oma fantaasiate väljaelamiseks kaasa saanud sünnipäevalaps. Sündmuse tähistamiseks tuli valmistuma hakata. Konsulteerisime Einariga, ning hakkasime mõtteid idandama. Tavapärane raskejõustiku inventar ei tulnud kahjuks kõne alla. Rongireisil oleks sünnipäeva pikaks ajaks meeldejättev meene tulnud traditsiooniliselt sellest valdkonnast. Aeg läks, aga mõtted meie peades ei kasvanud ikka herneterast suuremaks. Viimaks jäi mulle ühes poes näppu ehtne shveitsi nuga. Ilusast kergestipurunevast punasest ja hallist plastmassist, toodetud Hiinas. Võtsin pikalt mõtlemata ära, nagunii läheb muidu ka tarvis. Samal ajal helistas Einar ja andis teada, et leidis Jyskist kena kirju poroloonist jalgpalli. Kuna noa eest oli juba raha makstud, siis sai see otsustavaks. Peotäie erinevate loomakeste kujuga õhupalle võtsin pidulikkuse suurendamiseks veel juurde.

Klubi Firn Shveitsi esindus hankis Prantsusmaalt gaasi ning korraldas varem kohale jõudnud varustuse vahendamise. Peale Higgsi bosoni leiutamist on Shveits saanud selle tunnustatud eksportijaks ja teeb koostööd isegi niisuguse maailmategijaga nagu Gazprom.

Igale gaasipurgikesele lisatakse nüüd üks boson, mis suurendab gaasi kütteväärtust 32%. Huvitaval kombel on need tooted aga Shveitsis üle mõistuse kallid ning Genfi lähistelt on odavam neid Prantsuse poole pealt toomas käia. Prantsusmaa ja Venemaa strateegiline koostöö on muidugi ka palju silmapaistvamal järjel ja ilmselt seetõttu on gaas seal palju odavam. Shveits on üldse kummaline maa. Ka seal toodetud Isostari joogipulbrit oli majanduslikult väga mõistlik Eestist lennukiga sinna tagasi vedada.

Eesmärgid

Kuna suur osa grupist olid suured füüsikahuvilised, mitmed lausa vastava kooliharidusega, siis matka peaeesmärgiks sai gupi ühele pildile seadmine äsja leiutatud Higgsi bosoniga. Kuna need väikesed tegelased vuhisevad nüüd tihedalt mööda Shveitsi ringi ja muudavad iga natukese aja tagant spontaanselt oma trajektoori, siis nende liikumistee avastamiseks võtsime kaasa suure pikksilma, mida sai statiivile kinnitades veel poole meetri võrra suuremaks venitada.

Osakeste regulaarse möödumise intervalli mõõtmiseks ja õigel hetkel aparaadiga klõpsu tegemiseks võtsime kaasa Kalle T. aatomikella. Kell oli Kallel ehitatud tikutoosi sisse, sest lahtise plutooniumi avalik sissevedu ei ole erinevalt Prantsusmaast ja Saksamaast Shveitsi lubatud. Ebatavalise korpuse kasutamise tõttu ei olnud seade päris stabiilse käiguga ja vajas kord aastas kalibreerimist. Sellega saime Jaanipäeval päeva pikkust mõõtes aga kenasti hakkama. Tegemist oli üsna universaalse riistapuuga, mis sobis hästi ka kõverapinnaliste kehade ruumala mõõtmiseks. Tingimuseks oli vaid, et mõõdetav objekt peab olema seest õõnes ja seade peab mahtuma selle sisse. Seda kasulikku omadust kasutasime näiteks kaasavõetavate kulpide mahu võrdlemiseks. Kuna Genfi ümbruses on bosoneid iseäranis palju, sest senise kogemuse kohaselt leidub vabriku asukoha asulas tema toodangut alati kõige rohkem, siis tundus eesmärk väga reaalne. Need, kes bosoniga pildi tegemist kiiresti saavutatavaks eesmärgiks pidasid, plaanisid ülejääva aja täiteks veel mitme mäe otsa ronida.

Jagunemine gruppidesse

Matka plaan nägi mitmesuguste eesmärkide täitmiseks korduvat gruppidesse jaotumist. Seda, et esimene jagunemine kaheks grupiks toimub juba mitu päeva enne väljasõitu, muidugi ette ei olnud nähtud. Paraku nii aga läks ja Olev moodustas tervisliku seisundi tõttu mahajääjate grupi ning defineeris selle fänklubiks. Seega tundus, et kümne indiaanlase asemel väljuvad marsruudile seitse päkapikku ja lumivalguke, üks päkapikk veel igaks juhuks tagavaraks.

Ja päkapikkude lugu on märksa parema lõpuga ka ning nagu Olevist näha, on ka päkapikkude varu vajalik, sest kuluski üks ära.

Fänklubi tekkimisest oli kohe näha ka kasu, sest tagasisõiduks Tartusse plaanisime kasutada öist bussi, millele alustati piletite müüki alles teisel augustil. Bussile saamiseks tundus olevat mõistlik omada varasemaid pileteid ja nii sai Olev vastastikuse mõistmise korras rakendatud.

Ärasõit