Matka avalehele | Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord
Lahkumine
Kava jätta dokumendid Võssotniku mõne töötaja kätte registreerimiseks luhtus. Öeldi, et peame ise Ust-Koksasse tagasi sõitma. Registreerimata jätmise korral lubati tagasiteel trahvi vähemalt 500 rubla inimese kohta ja probleeme piiritsoonist väljumisel. Otsustasime probleemide ja trahvi kasuks. Tõstsime Vana Tallinna Võssotnikusse jäetavate asjade hunnikusse ja seadsime end mägedesse minekuks valmis. Kuna kord oli tipugrupis karm ja et välja oli kuulutatud täielik tsölibaat, lahkus tipugrupp koosseisus Toivo, Genka, Ljoha ja Kati juba kell 10 hommikul Beluhha suunas.
Einarist, Tanelist, Kaisast, Marist, Svetast ja Meelisest koosneva matkagrupi kottide kaalumine pakkus kõigi jaoks üllatuse ja tegi Einari tõsiseks. Kuna olime veendunud, et kaasas on vaid hädavajalik ja koti et kaal ei huvita tegelikult mitte kedagi, asusime piki Kutšerla jõge üles liikuma. Rada oli aktiivselt kasutatav kohalike ratsameeste poolt, kes vedasid üles laisku turiste ja nende pagasit. Algul põiklesime mööda kõigist pruunidest lätakatest, hiljem ainult värsketest. Ilm oli soe ja riideid väga palju vaja ei läinud. Lohutasime end mõttega, et koormus jalgadele ei olene sellest, kas riided on kotis või seljas.
Kaasavõetud vesi kulus kiirelt. Jõgi jäi meie rajast pisut eemale või liiga palju madalamale. Järjekordel puhkepausil korjas meid üles mägedest väljujatele vastu sõitev väikebuss ja aitas meid mitme tunni teekonna võrra edasi. Võidetud aja tegime tagasi 2.5 tunni pikkuse lõunaga väikese oja ääres. Vesi oli hea jahe.
Õhtuks jõudsime kaljujooniste juurde. Tutvusime prantslasega, ravisime kapsikamiga Sveta puusa ja piiritusega Taneli selga. Enne magamaminekut leppisime kokku, et klimbid koosnevad jahust ja jahust.