Lennukiga oleks koju jõudmine ilmselgelt olnud välistatud. Mitte keegi poleks uskunud, et kõrge palavik on tingitud ülekoormusest paiste läinud küünarnukist ja ehk ka natuke sellest, et liigesepõletiku ravimiseks karges alpijärves siis veel kerge palavikuga suplemas käisin. Kõiki meid oleks löödud teiste omasugustega ühte puuri sildiga „koroonahaiged“ ja puuri uks kinni löödud resümeega „потом разберемся“. Потом vaevalt oleks keegi hakanud välja selgitama, kas olime nakatanud enne puuri sisenemist või saime nakkuse alles puuris. Ja siis poleks nagunii olnud ka enam vahet.
Range disjunktsiooni varal toimiv mõtlemine on essentsialistlik, hariliku disjunktsiooni rakendamine aga pluralistlik. Nagu tähele panite, siis pidite loetava mõistmiseks rakendama mõlemat. Olenemata sellest, kas suhtusite loetusse essentsialistlikult või nominalistlikult, polnud kokkuvõtteks tegemist millegi muuga kui klassikalise paskvilliga ühest järjekordsest emotsionaalsest retkest merepinnast kõrgemale.
Praktilises elus on aga vahetegmine väga oluline. Nimelt võtsin viimasest Austria külakesest kaasa kuuspaki parima kohapealse õllega, mida maitsta õnnestus. Kui Martin paar nädalat peale meie Austriast naasmist kaitseväest nädalavahetuseks koju lasti ja ma tal Raplas järel käisin, siis stimuleerisin juba autos ta maitsemeeli jutuga külmikus ootavast õllest. Kodus polnud poisil mahti pikemalt maha istuda. Eraldasin siis talle täiendavad paar pudelit Sandra isa jaoks külakostiks kaasa.
Kui Martin järgmisel päeval saabus, oli tema esimene küsimus: „Sa ikka tead, et need olid alkoholivabad õlled?“ Niisiis, nominaalselt õlleks kvalifitseeruval joogil puudus selle olemust defineeriv essentia ja seda ei olnud ma õlleriiulist valikut tehes mitte ära tundnud ning pahaaimamatult tuhandete kilomeetrite kauguselt koju tassinud nominaalsused. Bursiidiga on lihtne, selle olemus on tunnetatav.
Kaarel
