4.08.2012

Eelmine päev

Uni oli suurepäraselt hea. Upitan end üle serva välja haaramaks eile poolikuks jäänud jogurtitopsi. Lonks kokat selle peale lubab edasi lebada kuni hommikusöök välja kuulutatakse. Peale hommikusööki on vabakava. Maila korrastab meie telgi esikut, millest oma ruumikuse tõttu on saanud ühisvarustuse hoidmise kapp, kuhu saab asjad ka kaugelt sisse visata. Nii ongi seal kihiti riided, pajad, sokid, paar pätsi saia, kassid jne. Peale seda on esik piinlikult korras, kõik asjad on rivis või korralikult ladustatud. Kahjuks ei ole sealt enam võimalik midagi üles leida ja õhtuks on endine olukord taastatud.

Kord peab majas olema

Soe hommikupäike võimaldab Liidil ja Mailal Einarile oma siniseid jalgu eksponeerida, et saada oma seisundi kohta diagnoos. Einar vaatab jalad ükskõikse näoga üle ja soovitab esteetilisuse huvides jalgu hambapastaga valgendada. Näod vajavad mitmel plaasterdamist, sest nende huuled oleks nagu mõne algaja ilukirurgi käe alt läbi käinud. Eriti võika pildi jätab oma kollaste korpas huultega Kalle K, kellel iga viimaste päevade söögikord huuled verd jooksma pani. Maila initsiatiivil muudetakse nüüd kõigil ohvritel kollane värv kreemiga valgeks.

Pestakse asju, riputatakse neid kuivama ja kõnnitakse niisama tegusate nägudega ümber telkide. Alar

veedab sokkide pesemisest üle jääva päeva ühes kõrveltänava pubis teleka ees õlut juues ja olümpiat vaadates. Laagriplatsi nurka muudest grupiriietest kuivama riputatud sokid on tal õhtul sama märjad kui hommikul, sest kellelgi teisel meie grupist nendega mingit sidet ei teki. Seejärel töllerdame väikeste gruppidena või lausa ükshaaval mööda linna. Käime Mailaga ka muuseumis. Õues hakkab vaikselt uduseks kiskuma ja vihma tibama.

Pealelõunal koguneme seitsmekesi nüüdsest nime KAPP kandvasse Einari telki tulevikku arutama. On mõned selged mõtted, mõned ebalevad tegevuskavad ja palju määramatust. Jürka ja Kalle K tahavad kindlasti Matterhornile minna matka teise eesmärgi täitmist proovima. Kalle K võtab eesmärgi täitmist väga tõsiselt ja valmistub selleks oma telgis magades. Alar on pubis sporti tegemas ja noorele inimesele kohaselt tuleviku pärast väga ei muretse. Minul ja Mailal on kindel plaan teha tõus Breithornile, käia Hörnli hüti juures Matterhorni jalamit katsumas ja siis teha ring Zmuti orus oleva kaarpaisu juurde. Jürka ükskõikne kirjeldus Zmuti oru tagumisest osast kui kanaleid täis tehnomaastikust, äratab minus professionaalsest kretinismist lähtuva veelgi suurema huvi selle paiga vastu. Igasugu muid kohti on võimalik sinna veel vahele mahutada. Jürka oli täna juba linnasjõlkumise asemel käinud paisuni ära, sest Matterhorni plaan ei paistnud teda muidu sinna viivat. Oru tagumise osa kohta oli tal info varasemast ajast. Teistel väga selgeid plaane üle huulte ei tule. Et tervis ikka kehva ja kopsuemboolia kiusab ja muidu ka. Einar lebab hülge kuju võtnuna telgi servas ja tahab koju või mida iganes, aga mitte mägedesse. Juba kolmas matk järjest murravad rohelus ja paksuks muutunud õhk tema motivatsiooni. Üldse tundub ta organism olevat nõrgaks jäänud. Väidetavalt esimest korda elus kasutas Einar matkal oma näo raviks kreemi, mida Maila kõigile kaalojaaniga kokku puutunutele jagas. Tavaliselt kulutas päike tal mägedest allatuleku ajaks nina ja kõrvad ära, aga hiljemalt kojujõudmise ajaks kasvasid need tal iga kord uuesti. Tõenäoliselt oli tegemist ealiste iseärasustega ja tunnetusega, et seekord enam ei kasvaks ja et isegi pantenool, mida muidu on nina ja kõrvade kasvu stimuleerimiseks kasutatud, ei aitaks.

Õues sajab tugevalt ja see segab lausa füüsiliselt mõtlemist ja kaardile keskendumist. Vahepeal peab Kalle T isegi käima oma telgi uksi kinni panemas, et sinna sadanud vesi välja voolama ei pääseks ja oleks võimalik sellega õhtul karistuseks midagi ette võtta, näiteks ära keeta. Arutelu mingit selget tulemust enesega kaasa ei too, ei sees ega väljas. Püüame kliimat parandada suutäie stronniga. Natuke nagu lähebki soojemaks ja enam ei puhu nii kõvasti. Alguses plaanitud puhkepäev on silmnähtavalt venimas vähemalt kahe päeva pikkuseks. Seda toetab nii koduse fänklubi ilmateade kui Zermati peatänava tabloo. Jätame arutelu varsti katki ja kasutame vihmapausi toidu keetmiseks. Eks homme tuleb plaan selgeks saada, et kes kuhu või kas üldse ülehomme siit depoo ja tualettruumi vahel asuvalt laagriplatsilt läheb. Tõde, et asjade õnnestumine sõltub nüanssidest, on tegelikult ju üldteada. Aga ka väga kulunud tõdesid tuleb vahel üle korrata, et nende olemus pidevalt uuenevas maailmas lisanduvate nüansside taha ära ei kaoks. Einar võtabki selle valgustusliku töö peale sööki ette. Esmalt küll sellises pealiskaudses ja retoorilises vormis, aga kuna Meelise ja Liidi jaoks tuleb koolitus napilt enne täielikku unustamist, tuleb neile detailselt kirjeldada, missugune võib üks nüanss üldse välja näha. Vähe puudub, et kärsituks muutunud Einar asuks teadmise kinnistamiseks neile praktilist õppust läbi viima. Ega niisama teadmine ilma praktilise, parem isegi korduva, kogemuseta ju meeles taha püsida.

Peale sööki klaarime kämpingupidajaga arved esialgu ainult eilse ja tänase öö eest. Edasine jääb sõltuma määramatust tulevikust. Enne magamaminekut kõnnime jälle sadama hakanud vihma saatel veel korra peatänava kaks korda läbi.

Järgmine päev