Matka avalehele | Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord
Einar: Hommikul oli ilm suurepärane ja tõus sujus ilusasti. Liikuma hakkasime enne poolt üheksat. Laager oli moreeni algusest paarsada meetrit eemal ja tõus selleni ja mööda moreeni ei valmista mingeid probleeme, rada on moreeni peal üldiselt hästi jälgitav, raja äärde on laotud küllalt sageli tuure.
Liikusime mööda jõeorgu, enam-vähem kogu aeg sälkoru põhjas. Paaritunnise liikumise järel hakkas org laienema ja kella 11 paiku jõudsime järvekese äärde. Möödusime järvest vasakult poolt ja hakkasime mööda suurt ja väga suurt moreeni otse kurule tõusma. Kurutõus võttis aega meil ligi kaks tundi. Otstarbekam on kurule tõusta mitte otse, nagu tegime meie, vaid tõusta vasakul oleva kaljude alla ja seal olevat moreeni pidi kergesti tõusta kurule. Kuru ei ole nähtav kuni lõpuni, seda varjab väga suur vertikaalne monoliitne kalju. Kaljust möödudes tuleb tõusta mööda kuluaari ja enne kuluaari lõppu tuleb pöörata paremale. Kurult hakkasime laskuma kella poole 2 paiku. Kurult laskumine on lihtne, oluline on see, et tuleb õigel ajal laskuda alla orupõhja, sest paremal oruservas olev kerge languga platoo lõppeb järsakuga ja sealt laskuda ei saa.
Barun-Handagai jõe alguses on mitmeid maalilisi järvekesi, nende äärde jõudes võtsime vastu otsuse, et jääme nende juurde ööbima ja ei hakka Dinosauruse kuru sellel päeval ületama, sest mõnede grupiliikmete näost oli näha suurt väsimust. Järvekeste äärde jõudsime kella kolmeks, tegime esimese järve ääres lõuna, käisime suplemas ja tundsime ennast mõnusalt. Ööbima läksime järvekestest pisut eemale, üsna Dinosauruse kuru all olevale mättalisele tasandikule. Aega oli meil palju, päevitasime ja tundsime ennast hästi. Õhtul käisime Evaga veel vaatamas teed kurule, kuid päris üles ei jõudnud, sellest jäi puudu hinnanguliselt mõned minutid. Ilma seljakotita jõuab alt kurule u. 30-40 minutiga.
Pille: Kui kalamehesäärikutes vene lapsed jõuavad kurule kiiremini, kui teie oma kiivrite ja ülipeente matkasaabastega, ei tasu veel meelt heita – asi ei ole mitte selles, et teie oleksite viletsamad matkajad, asi on selles, et vene lapsed tahavad kiiremini laagrisse kaarte mängima jõuda.
Ootamatu puhkepäev on hea, ootamatu puhkepäev õitemeres alpiaasal on parem.
Inimesed, kes kardavad tühiseid 100-t sääske ja kärbest, ei peaks üldse päevitama.
Meelis: Liikumist alustame 9.00 ja 14.15 oleme Bebkani kurul. Meist allpool ööbinud Krasnojarski grupp saabub kurule pool tundi hiljem. Kell 17 teeme lõuna ja koos sellega jätame plaani ka järgmisest kurust üle jõuda. Magame ja söödame sääski, keda on kõrgust arvestades üle ootuste palju. On ilmne, et kirja läheb puhkepäev. Kuna puhkepäev võimaldas olla telgiaseme vastu pretensioonikam, siis kasutame sobiva koha leidmisel rulluva Paša meetodit. Alguses annab meetod küll väikeseid tõrkeid ja mööda alpiaasa rulluv Paša lööb end korduvalt ära, kui mõninga harjutamise järel sujub kõik tõrgeteta. Einari rahutu hing ei lubanud siiski kaua sääski sööta ja tema sisustas õhtu sellega, et uuris välja koha, kus kuru ei ole.