Matka avalehele | Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord
Äratus 6.30. Hommikusöögiks oli conservicus vulgaris turisticus tatraga. Meelis jõi ka teed ketsupiga. Asusime teele. Keskpäeval hakkas vihma sadama. Väga selgelt meenusid Toivo filosoofilised õpetussõnad, et telk pannakse üles ainult kuiva ilmaga, sest märga telki on raske tassida. Samuti võimaldab see säästa energiat juba telgi ülespaneku ja mahavõtmise arvelt. Peatusime laiema võraga puu all ja katsime endid käepäraste materjalidega. Varsti võtsime vihma tõrjumiseks appi ka prantslase. Vihma lõppedes liikusime edasi mööda hobuste poolt aktiivselt kasutatavat rada.
Grupp oli väga üksmeelne ning seda üksmeelt väljendati pidevalt, peamiselt raja suhtes. Uutes oludes pidime oma eelmisel päeval vastu võetud taktikat muutma, sest soe ja kosutav vihm oli muutnud kogu rajal oleva pruuni olluse värskeks. Otsustasime, et sellest möödaastumiseks me enam energiat ei kuluta. Peatselt avastasime, et nõlva jalamil looklev rada kogub nõlvalt allavalguva vee kenasti kokku ja juhib allamäge rada samaaegselt puhastades. Sagedasti tehtud peatustes uurisime loodust ja täiendasime üksteise teadmisi sellest. Ümbritseva põhiolemuses leppisime kokku kiiresti. Kõik aktsepteerisid, et meid ei ümbritse sammaldunud kuused vaid samblikega kaetud seedrid. Öösel oli äike.