Baltiiski kuru
Genka
Öine temp. –16,2 C. Toimkond tõusis 7.30. ning asus hommikusööki valmistama. Ühtlasi ei unustanud nad ära oma magavaid kaasvõitlejaid, kelle mugavamaks ärkamiseks süütasid nad ahjus tule. Tunniga oli lobi valmis ning rahvas äratati 8.30.
Hommikul sadas lund, mille tagajärjel oli nähtavus ca 200 m. Laagrist saime liikuma kuskil kell 11. Nähtavus polnud kiita, kuid marsruudi valik kuru poole ei tekitanud probleeme. Päeva edenes tuul üha tõusis. Viimase kurutõusu võtsime serpentiine tehes. Jotil katkes tõusu algul klambriside, kuid tõusu lõpuks oli ta taas meiega ühinenud. Mida lähemale kurule, seda valjemaks muutus tuul. Umbes viimased sada meetrit tõusime jala, kuna kivide vahel oli liiga vähe lund suuskadega liikumiseks. Lõpuks ometi saabus ka kuru. Aga milline? Tuul oli tugev, päris ümber ei lükanud, kuid palju ka ei puudunud. Kõik vesi, mis ninast või silmist tuli, kippus kohe jäätuma. Paljud otsisid välja tormimaskid. Pärast grupipiltide tegemist hakkasime kohe alla liikuma. Ikka ilma suuskadeta. Kõrguse vähenedes ja julguse kasvades hakkasid esimesed julged suuski alla panema ning natukese aja pärast olid kõik suuskadel. Mida rohkem allapoole, seda vaiksemaks muutus ka tuul. Esimeses sobivamas kohas tegime ka külmlõuna. Kui vahetu kurult laskumine oli suuskadele kohati järsuvõitu, siis edasine org oli jälle puhas vaikne alla liuglemine. Vahetult enne pimenemist jõudsime Sredni Sakukani jõe lähistele. Oli jäänud veel üks viimane ca 300 m laskumine, kuid see-eest üsna järsk. Olles eelnevalt laskunud kogu aeg mööda jõge, siis nüüd polnud see enam võimalik. Mindi otsima paremaid võimalusi paremalt ja vasakult poolt jõge. Midagi sellist, mis oleks näinud kiire ja turvaline, ei leitud. Lisaks kõigele hakkas ka pimenema ning nii tuli kell 5.30 otsus jääda sinna samasse külmööbima. Enne telki pugemist vaadati nagu ikka tähti ja meid ümbritsevaid kaljuseinu, mis kuu tõustes nägid välja enamgi kui muinasjutulised.
