Srednii Sakukani org, jõuame onni GMS (tähendab hüdrometeoroloogiajaama)
Jott
Hommikul seitsme ajal algas priimuste pinin – Karin ja Pets alustasid teekeetmist. Hommikusöögist oli loobutud sooja lõuna kasuks orus paistvas onnis.
Eelnenud öö oli seni külmim: -29 kr C. Tuule barjeeris lumesein, kuid telgi sisepinnalt laskuvat lume- ja vihmasabinat ei peatanud peale märguvate magamiskottide midagi. Ligast väljusime 9-10 vahel ja ~300 m laskumine algas ~10.15. Ilm pilves. Üritasime alustada mööda jõge, kuid külmaga oli jää kasside jaoks liig kõva. Tulime mööda samblast nõlva umbes 30 minutiga. Sealt liikusime ülesvoolu mööda Srednõi Sakukani pool tundi, kuni onnini. Karin sooritas ka esimese suurema allalennu peaaegu ületatud kosest.
Onni päevikust võis viimast sissekannet tuletada 3 sept. Erilist elumärki ei olnud peale maja ümbritseva lagendiku. Pool päeva seisnes tegevustes: onni lappimine, tee keetmine ja eestlased Siberis – puude otsimine, burlakid jõel või kilplased: mõni kandis notti õlal, teine lükkas kassidega, kolmas vedas nööriga. Üldiselt hakkas väga soe. Alguses tundunud puudeta olukord lahenes soodsalt. Ahi küdeb, sooja kogub, räägitakse loomanalju, avatakse Igori klaastaaras õlu ja tsipa haisev kala, valatakse viskit, aevastatakse “kurat võtaks”.
Temp –27 C ringis, pilvine, veidi tuuline.
