Bjurokani jõe orgu mööda Baltiiski kuru suunas
Genka
Ilm, mis oli juba eile õhtul halvenema hakanud, ei ilmutanud hommikul mingeid paranemise märke. Isegi all orus laagris oli tuuline. Kompsud kokku ning zabroska poole teele. Mida kõrgemale tõusime, seda tuulisemaks ilm muutus. Pärastlõunaks jõudsime siiski oma asjadeni, mis poolenisti lume alla mattununa ei tekitanud meis üldse positiivseid emotsioone, kui arvestada seda, et meil tuli oma kotid uuesti selle tuulise ilma käes ümber pakkida. Võttis aega, mis ta võttis ning pärast väikest külma kehakinnitust olime valmis oma teekonda Baltiiski kuru poole jätkama. Varasem suhteliselt ühtlane tõus mööda Bjurokani jõge kuni Bjurokani järvede lähistele, kus asus meie zabroska, ei olnud võrreldav edasise järsu tõusuga nüüd juba mööda nõlva. Liikumiskiirus aeglustus märgatavalt. Samuti hakkas sadama lund. Kuid kuhu meil pääsu? Vahepeal esines ka kõvaks külmunud-sulanud lumega nõlva. Ühe sellise laigu peal Igor libastus ning sai paar sikk-saki vahet allpoole sõita. Kõik nägi välja nagu mingis lauamängus, kus mängija on sattunud allasõidu numbri peale ja hakkab jälle uuesti ülesse pürgima. Kuid ega me pikalt vaevelda ei saanud, sest hakkas pimedaks kiskuma. Vahetult enne laagrisse jäämist tõusime mööda lumevaest klibunõlva ilma suuskadeta. Hoolimata raskest päevast jätkus laagri tegemisel piisavalt energiat ja nalja. Päevalauseks kujunes Eestis ühes interviuus pensionäriga kuuldud fraas: "Elu on ikka lausa PÕRGU!"
Natuke
statistikat: kogu päeva liikumisaeg - 9 tundi (lõuna zabroska juures
sealhulgas) ning kogu päevane tõus ca 1200 m. Laagrisse jäime ca 2100 m. Tõus
Bjurokani järvede juurest kuni õhtuse laagrini 2.45. tundi (15.00–17.45).
