|
|
|
9. märts Rong Jott Tsarast lahkuti kahes osas, esialgu enamus gruppi asjadega, seejärel Fedka saatjatega. Raudteejaamas algas koheselt tüüpiline vene värk ja asjaajamine. Läbi unesegu on meeles perroonil seisnult, kuidas meid aidanud spordikooli direktori uasik justkui sihitult mööda tühjasid Novaja Tsara tänavaid kihutas, otsides allkirju ja templeid saatedokumentidele. Karini vahemärkus: Nimelt nõudis raudteejaama piletimüüja vastupidiselt eilse tädi mitmekordsele kinnitusele meie käest siiski tõendit selle kohta, et tegemist tsinkkirstuga. Mida see ju loomulikult polnud ning ka vastavat paberit me ei omanud, kuna eelmine päev väideti, et saab ka ilma. Aga kord on kord ja õnneks teadis kohaliku spordikooli direktor, kellele meil juba teab kui mitmendat korda üdini tänulik tuli olla, kus elab mees, kelle käest vastavat paberit saab. Sõideti siis hommikul kell 6 seda meest kodust välja ajama, sealt edasi vastava aktsiaseltsi raamatupidaja juurde, sealt vist selle aktsiaseltsi kontorisse, kust Enokile tühi paber allkirjade ja pitsatiga kaasa anti. Vajalikud laused tsinkkirstu jms kohta kirjutas paberile juba jaama korrapidaja ise, pool tundi enne rongi väljumist. Jott Absurdne lõppes absurdselt positiivselt ja meid kõiki paigutati rongile. Algas raudne kodutee, mille alguses vaatasime veel kõrguvaid ja kaugenevaid Kodari mägesid, kuni vajuti platskaardi lavatsitele laiali ja magati üks pikem peatäis. Suht kummaline oli see teekonna algus, olles veel kõik koos selles rongis. Karin Meenub, kuidas vaguniaknast möödalibisevaid mägesid vaadates ütles keegi - äkki Pasha? - minu arust tohutult tabavalt: "Väikesed tigedad mäed". Sellised nad ju olidki, kõrgemad tipud pisut peale 3000m, aga see-eest järsud ja juba peale vaadates karmiilmelised. Rääkimata sellest, et ülalpool metsapiiri oli kogu selle kahe nädala jooksul vaid paar päikeselist päeva, needki vahetult pärast õnnetust; ülejäänud aja oli valdavalt pilves ning vähegi kõrgemale tõustes ka korralikult tormine. Ja vist nüüd öeldi ka esimest korda välja mõte, et siia tuleb lähiaastatel tagasi tulla, mälestusplaati viima. Siis küll juba suveajal, augustis. Jott Pealelõunal algas tüüpiline rongielu leivapuru, kalakonservipritsmete ja auravate teeloikudega laua ümber. |