10. märts

Rong

Karin

Teine rongisõidupäev. Meie olime eelmisel õhtul, kui teised kõik juba magasid, Pasha ja Igoriga 5 kallist ja ilgelt head (ning, nagu eelmisel päeval räägiti, kohalike poolt elu hinnaga püütud) oomulikala ära söönud. Mistõttu oli hommikul teiste nägudelt paista algul siirast uskumatust, siis aga kerget nördimust. Olin juba loobunud ülejäänud kaladele pretendeerimast, kui Pets tuntud ihtüoloogina äkki avastas, et kalad on peast kergelt mädanema hakkamas. Selle peale asendus ülejäänute nördimus hoopiski sõbraliku etteheitega, et miks te ometi rohkem neid kalu ei hävitanud? Aga Pets, tubli inimene, lõikas kalad kõik peajagu lühemaks ning ette rutates tuleb tõdeda, et päeva lõpuks söödi kalad siiski lausa viimase seljatükini ära. Ja ka muidu osteti igas peatuses ohtralt õlut, beljasse, tseburekke, keedetud kartulit ja pelmeene. Mina suutsin osta konkurentsitult kõige kangema ja tumedama õlle (mis tegelikult ei olnud üldse minu süü, sest mina arvasin, et kui juba on kallis, siis on ka hea ja keegi, vist Igor, kes putkajärjekorras minu kõrval seisis, üldse ei hoiatanud). Ühesõnaga, tegemist oli õllega, mis päeval üleüldise naeru osaks sai ning kõigist puutumata jäeti, kuid öise (kell 02.30) spontaanse ja pea kogu gruppi hõlmanud söögiorgia käigus suure rõõmuga ära lahendati.
 
 Eelmine päev

Järgmine päev

Tagasi sisukorda