Liikumine Kolme Sandarmi kuru poole
Pets
Veel üks onniöö, kogu varustus on kuiv, jõudumööda parandet, hoogu võtab uimasevõitu start kolmepäevasele kolme kuru ringile: Tri Sandarma - Leningradets - Medvezhnõi. Maha jääb üle poole varustust, kotid saavad tõesti kerged, tõeline jalutuskäik koeraga, nõnda kutsuti suuski, mis igaks juhuks kaasas ("Ent leidus ka mehi, kes olid tulnud..."). Alustuseks, nagu ikka, kassid. Oja ahenedeski oli lumi nõnda tihe, et suuski läks vaja peale liustikukeelest möödumist. Tõusunurk leebe, temperatuur samuti (-16?-19 C). Seevastu tuul oli kurutõusul tegija, üksteise järel avastati põse-nina külmalaike, kerges vormis, ometi andsid need pindmised koekahjustused soojas telgis tunda terava kipitusena.
Tuul ja pinna- ehk kõikjal tuisk sundisid välitööd minimaalseks, ometi kulus tuisuvalli ja telgi põhja planeeringuga üle tunni. Kohe käivitus lumekeedukokanaat Ljoha-Kats, värske mägiõhk telgis asendus kirbe koksilõhnaga, siis mattus kõik aegamisi valgesse auru. Ülessoojenenud semud sättisid päevasündmusi paika, nokkisid jõudumööda üksteise kallal, köögipoolelt lisandus uusi ja ahvatlevaid lõhnu. Telgiõhtu, nagu ikka, ainult hooti äge tuul ja laustuisk proovisid telgi kallal oma väge. Tühja: oli teine hääste pingutet (Enok) ja turvaline oma kerguses. Pimedas tundusid välisjõud võimendatumad, teadagi... Uni, hea mees, vabastab kohustustest, vaja puhata, homme raskem päev... norskab!
Ülesminek umbes viis tundi.
