12.märts 2004.a. Umbjärve kuru ületamine.
Nutt ja hala :-)
Alguses oli hirmus libe, pärast “külma” ööd (oli ikka mingi miinus olnud). Sellepärast liikusime väga aeglaselt ja pöörasime Umbjärve kuru poole, jäättes Partamtsorrid jm. tegemata. Teel oli lahe allikas/jõgi, kus üle pika aja saime tunda, mis kõva pind on. Umbjärve kuru oli, nagu ütlesin, lihtne, aga tuul puhus mis hirmus. Ja üleval oli mägi udus, mis keerles pidevalt. Võimas ja ilus; aga sellest tuli lugu, et seal elab paha Limburger, mis teeb ilma halvaks (ha-ha, ei mingit meid meie hambapesemisega, aga hoopis Limburger on süüdi!)
Noh, vot, läksime alla, oli veel vara ja jõudu palju. Olime lõpuks Hibiinides, eks me matk ja selle embleem on ka “Hibiinid”. Ma saan praegu aru, et Hibiinid on põhimõtteliselt 1 põhiorg, hulk inimesi ja kurud selle ümber. Mina aga mõtlesin, et see on lõputu ala.
Hakkasime virisema, et tahaks kangelasteo ära teha, vähemalt midagi, et rihmaks saada, ehkki onu Einar ei lubanud Tsorgorrile minna.
Sveta