Umbes kella 2 ajal oli kuulda telgikatte krabisemist. Ennike oma kõrvu ei usalda ja käib igaks juhuks väljas kontrollimas. Konntrollretk ei kujune eriti pikaks, sajab tõepoolest korralikult. Kohusetundest jätab ta telefoni siiski 4-ks helisema, kuid seekord piirdub ta vaid ukse vahelt piilumisega. Kohusetunne ei lase siiski enne uuesti magama jääda kui kell 6-ks helisema pandud. Seekord ei vaja ilmaoludest selguse saamine enam ka ukse vahelt piilumist, sest äike on võimas. Hommikupoole ei kostu sadu enam eriti tugev olevat. Silmi avades tundub olevat ikka veel varane hommikutund, sest telgis on hämar. Kuna kella mul käepärast pole tärkab, taas lootus liikuma hakata. Mulje muutub kui Einaril tuleb pähe telki togida ja lumi sahinal maha valguma hakkab. Telgis läheb valgeks, kuid sadu muutub seepeale kohe uuesti väga tugevaks ja kohe on selge, et tuleb tõsine spordipäev. Bridž ei ole ju millegi poolest halvem sportmäng kui male ja meil on olemas ka eile valmis tehtud 4,5 l spordijooki. Kuna tühja kõhuga sporti ei tehta, jääb meie telkkond uuesti magama ja ärkab uuesti alles Ennikese hõike peale. Teeme silmad ja telgiukse lahti. Väljas on jõulud, kostub pajakaante helinat ja toimetav Ennike kvalifitseerub magamisest näljastele jõuluvanana. Kuna keegi oma toiduportsu kättesaamiseks luuletust lugeda ei oska, teeb Meelis Vind ettepaneku tantsida. Lebada nagunii rohkem ei jaksa. Kobime telgist välja. Sadu on vähemalt meie juures järele jäänud, kuid tuul on kõva. Siiski vilksatab meie kohal ka päikest. Vaadates aga sinnapoole, kust tuul puhub, ei teki mitte mingisugust optimismi. All orus on tumesinine värv, mida tuul jõudumööda üles ajab, kuid mis enne meid kahele poole laiali suunab. Kogu reljeef on kuni pilvedeni värske lumega kaetud ja näha pole peale hallikasvalge värvi mitte midagi. Lähen tagasi lebama, mis kestab kuni teiste saabumiseni. Seame end jälle kuuekesi sisse ja jagame kaardid ja teeme seda kuni lõunani. Umbes poole nelja ajal antakse süüa ja siis tublimad jätkavad. Einar ja Meelis Vind on intensiivsest sportmängust väsinud ja keeravad magama. Ilm on vahelduv, on nii päikest, lumesadu, vihma ja rahet ja mitte ei saa aru, kas telgi uks peaks olema lahti või kinni või mida telgis selga panna. Kuna telgis on kuuekesi natuke kitsas siis hakkab Einar vähkrema ja rapsima ning ajab Melli korduvalt üles. Einari rahustamiseks otsib Mell kusagilt välja kommid. Eva küll keelab peatselt saabuva öö kartuses Melli, et see Einarit uuesti magama ei ässitaks, kuid teda ei kuulata. Pikalt pole aga Eval aega võidelda, sest parasjagu on neli pada tema väljamängida. Einar saab kommi põske ja suleb silmad. Ka Mell püüab uuesti uinuda. Mingit mõju Eva siiski suutis avaldada, sest kumbki enne mängu lõppu magama ei jäänud. Nüüd proovib Mell Einarit uinutada nätsuga, mispeale Einar teeb ettepaneku kõigile nätsu jagada ja öörahu välja kuulutada. Kell on aga napilt pool seitse. Manööver läbi ei lähe ja Einar saadetakse koos Evaga välja õhtusööki tegema. Ilm on tõeliselt perses. Isegi peldikut pole telgi juurest näha. Õhtusööki telki ei serveerita, väites, et väike jalutuskäik enne magamajäämist peaks seedimisele ja telgi õhustikule hea olema. Ilm on vastik, soojasaamiseks esitan seltskonnale söögijärgse eeskavana tantsu, mille samme ja liigutusi on nad väidetavalt näinud seni ainult multifilmides. Õhtul otsustab Meelis Vind oma senist elukorraldust põhjalikult muuta ja suundub esimesena telki. Millegipärast on teda just nüüd hakanud häirima viimasena magamiskotti jõudmine. Ootame pisut ja läheme Einari ja Evaga ka varsti järgi. Telgis käib süsteemne sahmimine. Poeme kottidesse ja jälgime Meelis Vindi jätkuvat rahmeldamist huvi ning omapoolsete küsimustega.