Jälle on hommik punase kala ja kõige sinna juurde kuuluvaga. Niisuguse kalakonservi juurde peaks statsionaarselt kuuluma energiapakk, mis konservi vedelikuga reageerides kala voblaks muudab ja koti reostumisest päästab. Oleme Melliga kokanaadis ja kuna kaerapudrule oli vett natuke rohkem saanud ja Einar on pudru niisuguse konsistentsi puhul veel ekstra tagasihoidlik, siis tikkus putru üle jääma. Kuna nii kõrgel on linde vähe ja liblikad liiga väikesed, et meie järel putru koristada, siis tutvustame Pillele SI süsteemi mõõtühikut "kulp". Kuni selle hommikuni ei teadnud ta, et meil kaasas olevasse kulpi mahub ainult ½ universaalmõõtühikuna kasutatavast kulbist ning püüdis hakata tellitud kulbitäit putru saades teise tõste juures protesteerima. Kui aga õigluse olemasolu sai kinnitatud, sõi Pille putru hea meelega.

Panime jälle kassid alla ja köied külge ja saatsime Einari lumme. Kui üks köiepikkus ära oli kahlatud, hakkas kostma ebatsensuurset juttu ja nägime Einarit keskmoreenile tagasi sumavat. Kott lendas ilmselgelt liigselt jõudu kulutades kõrges kaares kividele ja kassid tulid nagu iseenesest alt. Vaevalt jõudsin end köiest lahti võtta kui köis Einari käes hakkas rulli keerduma. Kui ka meie Evaga lume pealt moreenile tagasi jõudsime, oli Einaril kassid ja köis seljakotti pakitud. Edasi liikusime niisiis mööda moreeni. Varsti pidime endid siiski uuesti köide panema ja seekord läksin ise ette. Käimisrütm ei olnud köiskonna jaoks ilmselt nii hea kui Einari oma oli. Peatusin korduvalt Eva hingeldamise peale, mis Einari kaudu minuni jõudis. Varsti tuli ületada kitsas voolusäng, mis lumega täitumise tõttu oli teadmata sügavusega. Proovimine andis sügavuseks üle saapa. Otsisime kohta, enne kui üle saime. Kohe seejärel tuli laskumine ca 70 kraadisest lumenõlvast, mis õnneks ei olnud kõrge ja oma päikesepoolsuse tõttu astmete löömiseks ka parajalt pehme. Sellest alla jõudes panime ka kassid uuesti alla. Lõunaks jõudsime peaaheliku jalamil ca 3300 m kõrgusel asuvasse kohta, mis sobis koduks nii Semi kui Tsanneri kurude tõusmiseks. See otsustas päeva edasise saatuse, kuid nagu tulevik varsti näitas, olime ennast positsioneerinud parimal võimalikul moel. Sööme oma lõunasöögi ning seejärel lebame ja kannatame. Oma tegevuse tõlgime Pille jaoks ka vene keelde. Kaua ma kahjuks lebada ei saa ja olen sunnitud kiirustades hakkama peldikut ehitama. Kui tagasi tulen, selgub ka kiirustamise hind. Peldikusse saamiseks tuleb iga kord pragu ületada. Päev on palav lebadeski, segame janu kustutuseks pajatäie spordijooki. Kuniks Meelis Vind pole otsustanud seda omale joogipõide valama hakata, pole joogil häda midagi. Joogipõide valatuna paisavad sealt seest aga ujuvad kerahelbed, mis tõotavad tema suurepärases joogipõie otsiku ummistada. Kirume Melliga koos kõval häälel kokanaati, kes pole viitsinud hommikul korralikult pada pesta. Einar teeb olukorrast kokkuvõtte ja teatab, et matk on poole peal ja peaks hakkama pesu vahetama. Keegi ei viitsi. Kui päike hakkab allapoole tulema ja oma soojendavat jõudu kaotama, ajame ka telgid püsti. Telki üles pannes tekib mul veendumus, et see matk on sellele telgile viimane. Vastu päikest on näha juba üsna palju kulumisauke, mis all suure saju ajal meile väikese uputuse korraldasid. Pille poeb kohe telki, kuid ei kaota valvsust. Nii nagu tuleb juttu vorstist, ilmub pea ukse vahelt nähtavale. Kontrollime veelkord, pakkudes, et nüüd oleks paras aeg hakata kukerpalle tegema. Ei mingitki logelemist, kohe on Pille pea telgi ukse vahel uuesti nähtaval. Isegi õhtusöögiks vajalik sibula ja küüslaugu koorimine toimub tal magamiskotist väljumata.

Õhtu tõmbub järsku külmaks ja kõrvalasuv Ljalveri tipp mähkub poolest saadik pilvedesse. Einar helistab leviala kasutades piirivalvesse ja annab meie jätkuvast olemasolust teada. Seal uuritakse, kas meil ikka piisavalt toiduaineid on. Tõlgendades küsimust pakkumisena, plaanime seepeale ära juua kogu kaasasoleva alkoholi ja tagasi helistada. Heade ideede tekkeks peab ikkagi olema puhanud ja lisaks peab olema ka inspiratsiooni tekitavaid vedelikke. Kuigi higistamise esilekutsumisega on võimalik tõsta organismis endorfiini taset, oma raskesti kättesaadavuse tõttu see inspireeriva vedelikuna ei kvalifitseeru.

Kell 9 ronime telki ja jääme kohustuslikus korras magama. Kokanaadile on tehtud ülesandeks alustada kell 4 söögitegemist, et minna Tsanneri kurule ja sealt edasi Ljalveri tippu.