Endiselt sadas. Telgist käisime väljas vaid hädavajadusel - kas söömas või siis kõrvalasuvates põõsastes. Põõsastes käimine oli üsna ebameeldiv, sest telkidest piisavalt kaugele minekuks peab tõusma mööda libedat ja märgasid põõsaid täis järsku nõlva. Kogu tegevuse juures varitseb pidevalt oht miinile sattuda.

Sajab. Oleme Taaviga toimkonnas ja seetõttu alustab Taavi naabrite eeskujul köögile katust ehitama kasutades materjalina seljakoti kattekilet. Meie kokkamise tulemusena valmib eilse päeva koormusega pöördvõrdeline kogus kaerahelbeputru. See paneb iseäranis Einari rõõmustama ja maitsemeele treenimiseks segab ta sinna sisse nii moosi kui kilu tomatis, põhjendades oma valikut asjaoluga, et see puder saab ainult paremaks minna. Töötatakse välja loosung "Mina lima ei söö", mis peab järgmisel matkal saama kantud grupijuhi pildiga särgi seljale.

Samal ajal toimetavad Ida-Saksa turistid oma köögis juba tuttava agarusega ja möödub üks vana, kes hommikul Tomski onnist tulema oli hakanud. Küsimusele üleval olevate sademete iseloomu kohta annab põiklevaid vastuseid, millest järeldame, et kõik võimalik on samaaegselt esindatud. Rahvast pidi üleval palju olema. Kiiret pole kuhugi. Ronime jälle telki ja jagame kaardid. Kaart ei jookse ja sajab endiselt. Oleme Taaviga endiselt kokanaadis ja seetõttu läheb Eva lõunase supi jaoks vett tooma. Supipaja paneme ukse taha keema, et oleks hea püsti tõusmata sellega õiendada. Ka naabertelgi rahvas kolib söömise ajaks meile. Lõunaks on ette nähtud kissell ja Eva läheb jälle vee järele. Kui vesi keema läheb, teeb keegi ettepaneku asendada kissell kange tee ja viinaga. Ettepanekule saab osaks valjuhäälne heakskiit. Selle taustal kostub veel üksikuid nõrgemaid hääli, mille sõnum ei ole selgelt arusaadav. Niisugune segu on iseäranis hea selle poolest, et tee on võimalik hoida kogu aeg 80 kraadi juures. Teejoomise ajal peab Liidi Einari poolt kaasavõetud materjale kasutades loengu Altai rahvastes ja šamanismist, millest Eva ja Taavi ei huvitu ja varsti magama jäävad.

Ronime jälle välja, et õhtusööki tegema hakata. Ikka sajab. Sooja on 6°. Kõikjal on näha üksikuid sandaale, sest idasakslased on saapad jalga pannud ja lõhuvad sooja saamiseks endise innukusega metsast kohale veetud roikaid. Saabub matkagrupp, kes lähemal tutvumisel osutub tsehhideks.

Oma üllatuseks avastame, et oleme veetnud Ak-Kemi järve ääres juba kaks päeva ja meenutame seepeale Toomas Bauvaldit. Õhtul selgineb. Jagame kaardid.