Eelmine päev Avaleht Järgmine päev
28.07.2007, laupäev

Vihma sadas terve päev. Õhtul sai meil esimene "Vana Tallinn" otsa.

    Ärkame kirvelöökide peale, mis kostuvad Ida-Saksa turistide köögist. Sajab. Uinume taas. Mõne aja pärast ärkame uuesti, sest grupiliikmed naabertelgist tulevad priimuste ja padade järele. Endiselt kostub kirvelööke. Uinume taas. Varsti aetakse meid uuesti üles põhjendades seda söögi valmisolekuga. Endiselt sajab ja keegi ei liiguta. Püüdes leida saabunud hommikus midagigi positiivset pakun välja, et täis kõhuga on palju meeldivam magada. See mõte paneb liikuma. Sööme ja vaatleme tegevust Ida-Saksa turistide köögis, kus käib intensiivne ja lakkamatu lõkketegu. Metsast tuuakse juurde laasitud roikaid, millelt siis käigupealt veel üksikuid lehti küljest rebitakse. Osa seltskonda lehvitab lõkkele istumisalusega tuult. Varsti tuuakse välja priimus ja asutakse selles puid süütama. Käib vilgas siblimine.

    Ka meie tee viibib. Eesmärgiks on ballooni tühjakspõletamine ning selleks tuleb seda vahepeal teise priimusega soojendada. Lõpuks annab tühjenev balloon sooja vaid niipalju, et ainult märg klaasriie aurama panna. Valame pool teekannust tühjaks ning võtame kasutusele uue ballooni. Et sadu on endiselt tugev, alustavad Ida-Saksa turistid kilest varjualuse püstitamist. Kõik, kes enne olid ametis lõkke tegemisega kaasatakse varjualuse püstitamisel. Tööd jagub kõigile, sest nööre ja kilet üleval hoidvaid teibaid, mida toetada tuleb on palju. Selle aktsiooni käigus läheb neil ilmselt lõke meelest, sest suitsupilv oletatava lõkke asukohast hakkab hajuma ning nähtavale ilmub Ak-Kemi järv. Lõpuks läheb ka meil teevesi keema. Silmitseme mõtlikult vanakese pudelit, mis on ca 60 % ulatuses täis suhkrut ja loeme korduvalt silti, mis ütleb, et tavaliselt on selles pudelis 40 % alkoholi. Teadvustame, et hooletu käitumine põhjustab täpselt just nii suure kahju ja alustame teejoomist.

    Teejoomise ajaks pakuvad idasakslased meile lahendamiseks järjekordse mõistatuse. Nimelt tiritakse telgist välja sukkpüksid, mille kummagi sääre otsas on mingi nutsak. Ilmselt on tegemist ainega, mis püsib ainult sukkpükstes, sest alternatiivi olemasolu korral ju nii ei tehtaks. Pakume, et ilmselt leotatakse neid nutsakuid iga toidukorra vees, kuid siin me eksime. Osa ainet võetakse säärtest välja ja puistatakse patta. Mis aine see on, jääbki meile saladuseks. Enne kui püksid tagasi telki viiakse jõuame koguda vaid niipalju matkatarkust, et võrksukkpüksid ei ole selleks otstarbeks kasutatavad. Kuna osa varjualuse kaikaid seisab juba ilma inimese toeta püsti, alustab Rolf skautlike liigutustega mingi roika toksimist. Mõne aja pärast ei jaksa punase habemega Ida-Saksa venelane seda enam vaadata, rabab kirve Rolfi käest ning muudab roika 2 kiire kirvesilmalöögiga pilbasteks. Seejärel viskab ta kirve maha, kraabib killud kokku ning sukeldub nendega suitsupilve. Rolf jätkab oma poolelijäänud tegevust.

    akkem2 (45K)Kõht täis, arvab Taavi, et tema tahab ka natuke aega eurooplane olla ning paneb ka sandaalid palja jala otsa. Tunneme kollektiivselt tõsist muret, ega ta ei plaani tuld tegema minna.

    Vihmasadu on peaaegu järgi jäänud, aga kuna eelmine õhtu oli väga praktiline köök sisse seada seedri all, siis meie köögis sadu ei lakka. Puu ümber laotuvad hobuse ekskremendid on omandanud värke ilme. Üldiselt ilm puudub, ehk siis teisisõnu püsib Ak-Kemi ilm. Osa grupist peab vajalikuks kuivatada vihmakeepe, samal ajal kui ülejäänud jälgivad huviga Ida-Saksa habemikku, kes on omale sokid sääremarjast kõrgemal ümber jalgade sidunud ning loodab nüüd läbi suitsu paja poole kiigates nende niiskusesisalduse vähenemisele. Mööduvad eile kurul kohatud nn kohalikud, kes reipalt matkama lähevad. Kuna ilmselgelt peatselt jätkuva saju tingimustes me kuhugi minema ei hakka, siis proovime Einari lahendust telgi veepidavuse parandamiseks. Ettepaneku kohaselt tuleb telgi keskmise kaare alla panna kive ning tekitada seeläbi telgi katusele ka pikikalle, ehk siis kujundada tunnelikujulisest telgist tunneli ja jurtakujuline telk. Proovime, kuid 0,2 m kõrguste kivipostide ladumise järel lõpetame ürituse, sest katusekalle ei muutu. Küll aga tekib katusele hulganisti pikliku kujuga lohukesi, mis kiiresti veega täituvad. Koristame kivid kaare alt ning pingutame telgi korralikult üles. Kobime telki, kuid magamisest ei tule midagi välja. Algul hakkab kostma tihedat puuderaiumist ning sellele järgneb valjuhäälne arutelu menüü üle. Ida-Saksa turistid valmistuvad lõunat keetma. Veendume veelkord, et osa Eva magamiskotist on tõesti kaltsmärg ja magame ca 12-16. Ärkame näljast nõrkenutena ja karjume viimast jõudu kokkuvõttes naabertelgis ilmselt samuti põõnavale kokanaadile, et tahame süüa. Loomulikult ei järgne meie hüüetele mitte mingit reaktsiooni. Viimases hädas otsib Taavi välja 2 kuivanud lesta ja viilutab need oskuslikult. Ilmselt on ka kokanaadil kõht tühjaks läinud, sest õues tundub hakkavat midagi toimuma. Idasakslaste poolt kostub harjumatut vaikust.

    Kui lõunasöök ca 18.30 söödud saab siis puhkame (loe: jagame korduvalt kaardid) pisut ning kell 20 alustame õhtusöögi valmistamisega. Peale õhtusööki puhkame jälle (vt. kirjeldus eelpool). Omapärane tundub jagamisel ülisagedasti ilmnev jaotus, mis ilmselgelt ei allu mitte mingitele tõenäosusteooriast tuntud reeglitele. Seetõttu otsustame poti masti pakist eemaldada ning selle kompensatsiooniks jätkata roberit põhimõttel, et lauasolev ärtu on alati nõrgem kui käesttulev.

    Eelmine päev Avaleht Järgmine päev