Kristel
t. kell 8.00 -7C
õhtul -11C
Kõrgendik kuskil Joldo jõe orus
Öö möödus õndsas soojuses, peale
3 külmööbimist tundub küdev telgiahi
tõelise õnnistusena. Hommik on selge,
päike veel meieni ei ulatu.
Hommikusöögi teemaks on endiselt laviinindus.
Vastu on võetud otsus, et see kelle käes on
labidas (st.mina) ei tohiks laviini alla
jääda.
Tehakse juba plaane: tõus kuruni v.üle selle
(see viimane on suhteliselt ebareaalne) Einar parandab Kati
suuska ja Vahur hakkab kepile rõngast panema... Alex
parandab priimust... Toits õpetab...
Priimus ei põlenud mitte (vaba tõlge
sõnast: "meeste suguorganit", ) porganditki.
Kõik head nõelad on juba ära
söödud rem.komplektist. Läheb priimuse
katsetamiseks- uskumatu- TÖÖTABKI. (kell 17.50 -
tegelikult ikka ei tööta küll!)
Päevateekond algab isegi meie kommete kohaselt liiga
hilja -11.30 & nägu laumängus tsirkus -järsk
sikk-sakk laviinijälgedega nõlval. Lisaks
boonusena põlvini ulatuv märg lumi. Rühime
vahetustega a 10 min. Kes rohkem jõuab, teeb rohkem,
kes üldse ei jõua (rasked seljakotid ja
tagasilibisemine märjal lumel nõuab erilisi
pingutusi.), moodustavad nn. "koomaklubi" rivi
lõpus.Päike lõõmab nagu maikuus,
ninad, põsed ja kõrvad kärssavad ja higi
voolab ojadena. Enamus on ennast Tesitiniga (tsinkvalge
kreem) sisse määrinud, nii, et meenutame kampa
kaameid kooljaid, kes kõigele vaatamata
kangekaelselt edasi rühivad.
Eriti järsu ja vastiku lõigu keskel annab Kati
lapitud suusk järgi ja läheb lihtsalt pooleks.
Vahetame seljakotte ja Kati jätkab vapralt 1 suusaga.
Mina nii vapper ei ole ja kirun ning kaeblen tohutu koorma
all (mis nipiga on väike Kati siiamaani meiega
võrdselt sammu pidanud?), jään
kõige viimaseks ka.
Lõuna ei tule ega tule, aga lõpuks
jõuab siiski kätte koos kondenspiimaga- mmm...
Pakime kotte veidi ümber ja jätkame
tõusu.
Laagripaigaks valitud esimeselt laugelt kohalt avaneb vist
siiani kõige kaunim vaade ümbritsevatele
valgetele tippudele, loojuva päikese
värvidemängule nende kohal, langeb orule
metsatäppidega, tänasele päevateekonnale
ning teisel pool 3 erinevat kuruvarianti homseks.
Vist esimest korda võib jalutada ringi ilma
põlvini lumme vajumata.
Priimusel sulab esimene ämbritäis lund teeks-
juba eilsest alates on rahvas suurtes kogustes lund
tarbinud- põhjuseks ilmne vedelikukaotus
tõsiste tõusudega seonduvalt.
Vahur läks kuru luurama, osa rahvast vaidleb elavalt
kaartide üle, kuna iga kaart näikse erinevat
infot andvat. Koll püüab Kati suusale elu sisse
puhuda. Einar ja Gunnar putitavad hommikul parandatud
priimust. Toits, kes pakkus ennast kokanaati, kaevab
Aleksiga telgiauku ning Kati ja Kelly asjatavad
õhtusöögiga.
Kati
Õhtul tõuseb lõunapoolse oru ja mägede kohale pilvitus, mis õnneks piisavalt kõrgel. Ennustatakse, kas see muudab mitmeid päevi kestnud ilusa ilma millekski muuks.