Gunnar

Terve päev selge ning päikesepaisteline. Hommikul laager kokku ja kuru poole punuma, milleks kulunu umbes tund. Üleval kurul said tehtud ka selle matka portreefotod Beluhha taustal. Edasine laskumine suhteliselt lauge ja sõbralik. Olles poolel teel alla oru põhja, peatasid mind hõigetega taganttulevad Kristinka ja Kelly. Põhjuseks mingi arusaamatus kaartidega. Paus venis juba nii pikaks, et otsustasin seljakoti maha visata. Nii ma siis seal päevitasin, nähes ning kuuldes ainult kahte taganttulijat. Umbes poole tunni pärast selgus Kristeli ning Kelly vahendusel, et me olime olnud valel kurul ja nüüd oleme vales orus. Uus suund põhja poole. Tunni aja pärast teistega kokku saades selgus, et olime ületanud Volski kuru, mis jääb Obskoi kurust, mida me algselt plaanisime ületada lõuna poole. Jõudmaks nüüd orgu, mis viiks meid õigetele kurudele, tuleb ületada Kara-Bulaki kuru, mida algselt polnud üldse meie marsruudi nimekirjas.

Lõunat sõime all oru põhjas. Lumi kohev ning sügav. Päike paneb täiega. Vahetult enne lõunat rada ajades suutsin eranditult kõik oma riided vesimärjaks higistada. Lõunapausi ajal asetas Alex meie termomeetri seljakoti peale päikese kätte. Natukese aja pärast seda vaadates, selgus, et osuti hakkas termomeetril uut ringi tegema. Pluss 50°C oli max, mida skaala näitas. Osuti hakkas aga miinus 50°C uut ringi alustama.
Päeva teine pool möödus ainult tõustes. Umbes kella viie paiku õhtul jäime laagrisse. Kristinka ja mina läksime kuru alla luuret tegema. Kuru ise oli kaetud kõrge karniisiga. Võimalik tõusta selle kõrvalt harjale. Tõus ei tundunud küll kerge olevat, aga polnud seal ka midagi üle mõistuse käivat.
Eelmine päev
Järgmine päev