On pikk hommik. Kõik on
hõivatud millegi tähtsa ja
edasilükkamatuga ning hommikust on saanud hiline
ennelõuna kui lõpuks liikuma saame.
Päeva programmis on kirjas nii ribi
mööda ülesminek Nagebi kuru uurima kui
laskumine moreenilagendikule. Igasugu raskekaaluline
varustus, mis seni kotis oma elu oli nautinud,
tiritakse nüüd lagedale. Meelis Vind
vihastab järjekordselt talle kirka
müünud kaubandusasutuse peale, sest kirka
päises olev suurim auk on just millimeeter
väiksem väikseima karabiini
läbimõõdust. See fakt iseenesest
on talle muidugi ka juba enne teada, aga vahel
läheb seesugune pisiasi meelest ära. Ja
meelde tuleb ta jälle siis kui kaaslased oma
vöös oleva köieotsa karabiiniga
elegantse klõpsuga kirka külge
ühendavad ja Meelisele seda järele teha
püüdes kõik ebameeldiv jälle
meenub. Kuni liikumahakkamiseni ei ole otsustatud
kuhu esimesena minnakse ning seetõttu ilmuvad
Ennike ja Pille rivvi puhhid seljas. Seejärel
siirdume ribilt alla päikeselisele
moreenilagendikule, kus lumi on juba üsna
pehmeks muutunud ja kus puhh kohe põlu alla
satub. Olukorra normaliseerimiseks algab üldine
kohmitsemine ja varustuse reorganiseerimine.
Kuluaarile lähemale jõudes muutub see
visuaalselt järjest laugemaks, kuid
säilitab siiski oma tegeliku soliidse
kaldenurga. Meeldiv avastus on see, et eemalt
paistnud kivikoonus on tegelikult väljasulanud
moreenihunnik, mille all ei ole ei lund ega
jääd. Ka kuluaar ise on vähemalt
jalamil ilma jääta ja optimismi hulk grupi
peale arvestatuna on juba suurem kui eile
õhtul. Asume homseks hommikuks astmeid ette
lööma ning käime ära ligikaudu
kolmandiku homsest teest. Einar ja Eeva nii
kõrgele ei tõuse ja on vahepeal
allapoole moreenile liikunud. Laskumine läheb
sulaks muutunud lume tõttu hõlpsalt
ning peagi on kogu grupp uuesti koos. Peame aru oma
edasise tegevuse otstarbekuse üle. Otsustame
laagri paika jätta ja tõusu alla mitte
ööbima minna. Oma kaasaveetud varustuse,
mida arvame hommikul mitte vaja minevat, jätame
nõlva jalamile suure kivi alla. Ribile
tagasironimine läheb juba üsna
lõbusalt, stiimuliks hiline
lõunasöök. Iseäranis kiirustame
tagant kokanaati. Söögile järgneb
põhjalik lebotamine ning ribile Nagebi kuru
uurima minek ei tule enam isegi mitte jutuks.
Jätkan oma hommikust tähtsat tööd
pahhillide kallal. Sama saatus tabab Eva omasid
Einari käe läbi. Tal tuleb see
iseäranis hästi välja. Eriti
imponeerib mulle osavus, kuidas saapa alla käiv
tross hõbeteibiga pahilli külge
kinnitatakse. Pakun talle ka enda omasid
kõpitseda, aga me ei saa tasus kaubale ja
Einarile vaimse rahulduse pakkumiseks ei viitsi ma
soovitatud suunas ka vastu õhtut enam minema
hakata. Peale pahhille saavad oma osa hooldust
kassid, iseäranis suurt vaeva näevad
Meelised. Äsja lõppenud
lõunasöögile järgneb rikkalik
õhtusöök. Hämardudes on
näha kaugel orus oleva küla tuled. Kogume
lähedalasuva lumelaigu servast anumad vett
täis, et ei peaks hommikul hakkama vaeva
nägema lumest vee tegemisega.
Plaanime homme hommikul mõnevõrra varem
liikuma hakata kui see täna teoks sai ja ronime
telkidesse. Einar on seekord viimase tulijana
hädas telgi lukuga, mis käitub tema
soovitust oluliselt teistmoodi. Ikka ja jälle
satub telgi kaare kanal luku vahele ning lukk avaneb
selle koha peal uuesti. Tüdinuna järjest
nurjunud katsetustes hiivab Einar end magamiskotist
nii palju välja, et saab pea ja õlad
telgist välja ulatuvad ning üritab kaart
väljast kohendades lukku sulgeda. Lukk sulgub
ilma igasuguse vastupanuta ning mõneks ajaks
jäävad Einarist meie vaatevälja ainult
jalad. Seejärel algab intensiivne siputamine
ning suletud ukse ääre alt hakkab
telgisolijate õpetussõnade saatel telki
imbuma ka ülejäänud Einar.
Enne
magamajäämist tulevad arutlusele kopsumahu
suurendamise võimalused, millele teaduslik
lähenemine vajaks enamuse arutelus osalejate
arvates kindlasti sümpoosioni korraldamist
lähtudes vanade kreeklaste sellealastest
parimatest kommetest. Ideele, et sümpoosioni
tänapäevane vaste võiks olla
workshop, tekitab mitmeid ümberlükkamatuid
vastuväiteid. Leiame, et päris sama asjaga
siiski tegemist ei saa olla, kuigi sümpoosioni
toidulaua katmisel võiks selle termini teisest
poolest mõningast kasu siiski olla. Termini
esimene pool kõlbaks vanakreeka hedonistlikku
konteksti ainult ülekantud tähenduses. Et
mõtteid mitte väga lendama lasta, tuli
tagasi tulla põhiteema juurde, mis
tähendas kopsude tegevuse sidumist
sümpoosionil kasutatavate
muusikainstrumentidega. Kuivõrd praegu
kasutatavaid efektiivseid ning universaalseid,
sümpoosioni teemaga hästi haakuvaid
vahendeid nagu trompeteid ja tromboone (trompet
näiteks sobib rattamatkal pakiraamile kui
võtta kaasa piisava pikkusega voolik) ei olnud
sellel ajal veel leiutatud, siis pingutasime kuni une
tulekuni nendest instrumentidest harfi
konstrueerimisega.
|