Hommik 16ºC, lõuna -6ºC, õhtu -18ºC.

Küsija: Teil kulus Kutšerla järve äärde minekuks lubamatult kaua aega. Kas te jõudsite täna järveni?

Vastaja: Jõudsime küll. Me olime ööbinud järvest vaid ühe väga järsu ja pika tõusu kaugusel.

Küsija: Kas kirjeldaksite teed järveni?

Vastaja: Nagu ma juba ütlesin, ööbisime küllaltki järve ligidal, mingi väravaga lattaia juures. Tõus, rõhutan veel kord, et see oli väsitav ja kurnav, lõppes nagu kõik teisedki tõusud. Peale pikka tõusu tuli pikk ja järsk laskumine. Peale järsku laskumist leidsime end astangult, kust avanes vaade järvele ja järve kaldal olevale tur.baasile. Looduslikult väga kaunis koht. Kuigi rohi veel ei haljendanud, oli lumi sulanud ja tuule eest kaitstuna oleks võinud rahulikult kivikõvaks külmunud maapinnal päevitada. Astangul asus ka mingi onn, kuid seda me ei uurinud. Alles järve äärest nägime üleval (alt vaadates paremal) paistmas onni katust. Peale astangut laskumine jätkus. Alla jõudnutel takistas edasist teed lahtine jõeke. Põhimõtteliselt pole jõest läbiminek ohtlik ega raske, kuid talvisel aastaajal  ei kippunud keegi paljajalu jõest läbi kahlama. Kuid jääd ja kive kasutades jõudsid kõik kuivade jalgadega teisele kaldale. Seejärel tuli veel veidike tõusu ja laskumist kergelt muhklikul maastikul, mispeale olimegi järve äärses tur.baasis. Hommikusest laagrikohast järveni tulime umbes 2 tunni ja 15 minutiga.

Küsija: Mida pakub tur.baas külalistele ja kuidas on lood külastatavusega?

Vastaja: Tur.baas koosneb paljudest väikestest puitmajadest. Räägiti, et seal asub ka saun. Tur.baasi alalise elanikkonna moodustavad seal elavad valvurid-jahimehed -looduskaitsjad. Tõsi, nad pole baasis  24 tundi ööpäevas, kuid see võib olla tingitud talvise perioodi  vähesest külastatavusest. Räägitakse, et suvel on matkajaid väga palju.

Küsija: Kas tur.baas annab arstiabi või kindlustab kannatanu kiire transpordi haiglasse.

Vastaja: Ei tea, kuid arvatavasti mitte. Tooksin siinkohal paar näidet. Piisab, kui toimetada kannatanu järveni. Kuna tur.baasil on olemas nii buraanid kui ka kaatrid, saab vigastatu toimetada aastaajale vaatamata baasi. Kuid põhimõtteliselt piisab kui kuller kihutab üksinda baasi. Isegi siis, kui kohapeal puudub muu maailmaga raadioside, viib ratsanik teate Tjunguri vähem kui napi päevaga. Edasine sõltub juba kõik helikopterite lendamisest.

Küsija: Kas see kõik on tasuta?

Vastaja: Ei tea, kuid ei usu. Tasuta lõunaid pole olemas. Olen veendunud, et iga liigutus maksab, nii helikopter kui ka ratsakuller.

Küsija: Kutšerla järv on üle 5 kilomeetri pikk. Kuidas te sellest üle saite?

Vastaja: Suusatades. Ikka suusatades. Meie õnneks oli senini peegelsile olnud järvejää kaetud värskelt sadanud sentimeetrise lumekihiga, mis võimaldas rahuliku ja kiire sõidu üle järve. Kiiremad läbisid selle vähem kui tunniga. Suvisel kaldarajal vististi nii kiiresti ei liigu.

Küsija: Rääkisite kunagi, et lund on siinkandis vähe. Kas järv on alati õhukese lumekihiga kaetud?

Vastaja: Kohalik tur.baasi töötaja rääkis, et lumi sadas maha  paar päeva tagasi. Ennist oli järvel olnud peegelsile kiilasjää. Järve ületamiseks peab arvestama rohkem aega, sest kiilasjää ja paks lumi ei võimalda kiiret liikumist. Vaevalt, et nii ideaalseid tingimusi lähiajal enam tuleb.

Küsija: Meediast jookseb pidevalt läbi lugusi Peipsil jäävangi sattunud või uppunud kaluritest. Kas Kutšerla järve jää oli ohutu?

Vastaja: Jää paksus oli kusagil meeter ja lahvandusi polnud. Peale jää tekkimist, püsivat see muutumatuna maikuuni. Seega aprillis keskel peaks ilma eriliste  soojalaineteta pääsema rahulikult üle järve jää teisele kaldale. Antud hetkel oli näha palju väikesi pragusi ja jäässe jäänud õhumulle. Pidevalt kostis kumedaid praksatusi. Tarvitses vaid seisma jääda, kui sinu jalge all hakkas jää häälitsema. Jää hääled on tingitud järve voolavast veest, mis püüab jääd lahti kangutada. Isiklikult arvan, et ükskord tekivad taolisel moel lahvandused, kuid kohalikud kinnitasid, et see kartus on alusetu ja enne maid ei juhtu midagi.

Küsija: Milline maastik ja liikumisolud on teisel pool järve?

Vastaja: Tõus, tõus  ja veel kord tõus. Mida edasi, seda raskem. Tõus mööda jõge ja pikk minek üle nn Ülemist Kutšerla järve. Ülemine järv oli paljudes kohtades lume asemel kaetud pehme lödiga. Seega libedusest tingitud liikumisprobeelme polnud.

Küsija: Kui kõik oli nii kena ja ilus, mis rasket siis saab seal olla?

Vastaja: Teisel pool Ülemist Kutšerla järve oli lumekiht märgatavalt paksem. Metsa all sumpamine on väga väsitav ja jõel liikudes, libastudes lume all olevatel kividel, vajud ühe jalaga mõnda väga sügavasse auku.

Küsija: Nagu ma taipan, on lund märgatavalt rohkem?

Vastaja: Jaa. Lund on palju. Võrreldes eelmiste päevadega on lund väga palju.

Küsija: Kuidas ilm on?

Vastaja: Tur.baasi töötaja sõnul on homme kusagil torm. Praeguse seisuga (hilisõhtu) on kõik vaikne.

Küsija: Millised meeleolud valitsevad grupis?

Vastaja: Võin öelda, et meeleolud on suurepärased ja Eesti Vabariigi aastapäeva (24.02.2000) hommikul olid kõik väga isamaaliselt meelestatud. Eesti lipu väljatoomisel hakkasid kõik ilma mingi käsuta hümni laulma. Nagu ma ütlesin on grupis meeleolud suurepärased: keegi ei vingu ja omavahelised suhted on sõbralikud. Õnneks pole tekkinud minegid pingeid.

Küsija: Kas need võivad tekkida?

Vastaja: Praeguse seisuga kohe kindlasti mitte. Kuid kunagi ei tea me ette, mida toob homne päev.

Küsija: Matkal juhtub aeg-ajalt suuremaid ja väiksemaid traumasi ja tuleb ette igasugu haigusi. Kuidas on lood teie grupis?

Vastaja: Kuna ma pole sellisele küsimusele pädev vastama, annaksin sõna meie arstile.

dr Kelly: Tõbedest  on esikohal eelpool vastaja ärahõõrdunud jalakannad, mida oleks pidanud ennem plaasterdama, kui nad selliseks muutusid nagu praegu. Salvimist ja elastikuga sidumist on toimetatud Einari hüppeliigese ja Kati randmega, apteegist on vaja läinud veel kõrvetiste vastaseid tablette, plaastrit, valuvaigistit, Urosepti ning söetablette. Ilmselt on enamikul mingeid vähem või rohkem valutavaid või villiohtlikke kohti. Selle kohta täpsem info puudub.

Eelmine päev
Järgmine päev
Päeviku avaleht