23. veebruar
Kati
hommik-30
lõuna-15 (varjus)
õhtu-23
taevas pilvitu
Nõukogude armee aastapäev.
Esimene tegelik matkapäev, s.t mitte matkale mineku
päev. Öö oleme veetnud nn. Tjunguri
võõrastemajas, milleks on kohalik turismibaas
"Võssotnik". 30 krooni ninalt pluss tutvus baasi
ülemusega, kes lahkelt paariks nädalaks meie passid
koos viisadega tembeldada võtab. Pererahvas (kaks
keskealist meest) on külalislahke - teeb ja hoiab tule
pliidi all, valab meie padades vett ja kokanaadi ülesandeks
jääb vaid õigel hetkel kartulipuder patta
segada. Mugav algus. See torkas mulle eriti silma
seetõttu, et koos Gunnariga selles kokanaadis
olingi.
Liigume jala ja suusad seljas läbi
Kutsherla küla piki Kutsherla jõe orgu
ülespoole. Kilometraazh umbes 10 km. Onni, millest baasis
räägiti, me teele ei jäänud, küllap ta
on all silla juures või pole me sinna veel joudnud. Ilm on
hommikust õhtuni suurepärane: päikesepaiste,
praktiliselt tuuletu. Parim, mida esimesel päeval soovida.
Omajagu aega ja jaksu kulub kogu päeva jooksul seljakottide
sättimisele ja ümberpakkimisele: Vahur pole endiselt
oma 120l seljakotiga samasse mastaapi kasvanud, Toivo jaoks on
koorem lihtsalt liiga raske ja mõni kilo liigset toitu
saab lõunasöögi kohta - väikese
jõeäärse lõkkeplatsi kanti - ära
peidetud. Hiljem selgub, et kuidagi on nendele seltsiks sattunud
stringid Kristeli kotist.
Teeolud on täna samuti head. Algul, kuni
esimese sillani ning sealt edasigi veel mõni km on autode
poolt siledaks sõidetud tee, hiljem hobuste ning
inimjalgadega tambitud rada, mille tähiseks paistab olevat
valitud ümmargune hobusejunn. Päev tuleb suhteliselt
pikk. Umbes kl 18 paiku õhtul jäädakse laagrisse
Kublju jõe oru suudmesse, sel ajal hakkab ka pimenema.
Hoolimata vaevalisest teekonnast on lõkke ääres
hääled erksad ja tujud head. Ilmnevad esimesed
päeva jooksul mõeldud veidrad mõtted (poorne
telliskivi magamiskoti soojendajaks!) ja mõned teised, mis
peamiselt seotud raske tõusu lõpu ootustega.
Nagu mainitud, on meil
täna tähtpäev. Ohvitseriseisust ülistavatest
lauludest Vene televisioonis hommikul ("Võssotniku
köögis mängis telekas alati esimese kohaliku
ärkamisest kuni magamaminekuni) kuni samalaadsete lauludeni
Toitsi sürpriisikrapist õhtul. Orden rinnas, peab
viimatimainitu telgis lühikesed sissejuhatavad sõnad
ja samakakruus koos pealevõtu ja voblaga lähevad
orbiidile. Täpsuse huvides tuleks siinkohal ära tuua
nimed, mida omavahelises kõnepruugis austusest kohaliku
elanik- ja rongireisijaskonna keelelise eripära vastu
kasutatakse:
Mait - Maikl, Misha
Einar - Igor
Toivo - Tolik
Alex - Ljoha, Ljosha
Gunnar - Genka
Vahur - Volodja
Kristel - Kristinka
Ka muus suhtelmises (sõnalises) on
märgata vene mõjusid.
Eelmine päev
Järgmine päev
Päeviku avaleht