Buss, mis pidi meid õhtuks Tjunguri viima, väljus Gorno-Altaiskist hommikul 7.20. Ärkamisega probleeme ei olnud. Varasema info põhjal tellisime bussi ainult endale. Kartused õhtul aga vastupidises, osutusid hommikul tõelisuseks. Buss oleks pidanud niikuinii liini peale minema. Sellest tingitult ka vabade kohtade vähesus bussis.
Ilm päikesepaisteline. Umbes 2 tunni sõidu järel otsustavad grupi viimased liikmed ka teiste juurde taha kottide otsa istuma minna. Kohalikke hakkas juba liiga palju püsti seisma. Leine nimelises asulas tehti lõuna. Mõned südikamad meist (Mait, Vahur, Kats) jõudsid ka sööklani. Sõidu aeg tehti iga paari tunni tagant kuskil suuremas külas u. 15 min suitsupaus. Muidu polnud nagu väga vigagi seal bussi tagaotsas loksuda. Magati, vahiti niisama ja räägiti kõigest. Päeva keskmine osa kulmineerus magistrant Metspalu loenguga inimkonna rännetest x aega tagasi ning kuidas kõik see geeni värk seda avastada ja seletada püüab. Appi võeti ka härmatanud bussiaken, mille peale sobis ideaalselt visandada rändeid ühelt mandrilt teisele. Ust-Koksasse jõudsime 16.30. Seal teatasid bussijuhid, et edasis tuleb meil jala minna. Püüdsime küll seletada, et meil oli ülemusega kokkulepitud sõit kuni Tjungurini, kuid see oli asjatu. Pidime maksma iga nägu 100 rbl. Ega`s see meid eriti ei morjendanudki. Tjunguri jõudsime pärast kuute õhtul. Oli juba pime. Ühe kohaliku käest kuulsime, et teisel pool jõge kohe vasakut kätt on maja, kus saame ööbida. Jutt täitsa tõsi. Nii ta oligi. Magasime lavatsil madratsite peal ja süüa tegime pliidi peal. Luxus. Iga nägu pidi maksama öö eest 30 rbl.