~kell 9.30 vist
Moskvasse saabumine
Vagunisaatja ajab inimesed ~1või rohkem tundi enne Moskvasse saabumist maast lahti. Veel kord pakitakse ümber seljakotid ja kilekotid jms. Aknast paistavd juba eelmistest matkadest tuttavad pildid: lainjas lumine maastik, nn datsha-arhitektuur (valm. juhuslikult kättesaadud materjalist), Ostankino telekoht ning ongi Moskva, Leningradi vaksal. Kuidagimoodi surume ennast läbi kitsaste vahekäikude ja perroonile. Jääme immuunseks pakikandjate meelitustele (hind ~10 RBl paki eest) ning läheme läbi tunneli üle platsi Kaasani vaksalisse, kus paigutame oma padajänni pakihoidu. Unustame kõik suusad ühte puntrasse siduda, mis tähendab pakkide hoiustamise hinda, kuna suusapaari eest tuleb eraldi maksta. Kaotus ei tundu olevat siiski liiga suur. Käime veel paar korda läbi eelmainitud tunneli, et teada saada lennupiletite Barnaul-Moskva hind (tunneli lõpus on Avia kava), siis läheme tagasi Kaasani vaksalisse ja ostame Barnaul-Moskva rongi piletid (~1100 RBL). Siis läbi sama tunneli Leningradi vaksalisse – ostame Moskva-Tallinn piletid (rohkem kui Barnaul-Moskva). Selle ostmise käigus demonstreerivad Mait ja Vahur mingit homoerootilite sugemetega vaheväitlust mis paneb muigama kohalikud ning valjult kommenteerima matkarühma liikmed.
Seejärel võetakse
suund metroole ning sõidetakse Kiievi vaksali
lähistele, kus asub matkapood Putnik. Ostetakse veel
puudu olevat varustust (kirka aluspesu, istumise ehk
p****kaitsed, ajakirju jms). Rühm eraldub, kes
lähevad omal käel Moskva peale laiali. Mina ,
Kristel, Einar ja Kelly võtame suuna raamatupoe
“Knizhnõi Mir” poole lootusega mingeid
asjalikke kaarte osta kuid üritus ebaõnnestub.
Ainuke Altai kaart on autoteede kohta. Toitume mingis
Araabia (Liibanoni?) kohvikus. Üldse on Moskva
vallutatud araabia kiirtoitude poolt, mis mulle isiklikult
maitsevad. Käime Idamaade kunstimuuseumis (pilet
täiskasvanule 15, õpilasele 3 ja
välismaalasele 50 RBL). Kahjuks on remondis see osa,
kus demonstreeritakse N. Röerichi maale Mongooliast,
Altaist jms. Müügil on hulk suveniirinänni.
Peaks ütlema, et kogu see mööda Moskvat
ringi trampimine väsitas üsna kõvasti.
Käisime veel Punasel Väljakul, GUMis, mingis
kohas pelmeene söömas, ostsime odavat kulpi jms.
ning võtsime suuna vaksali poole. Peale
mõningat eksimist (marssisime õigest kohast
mööda) jõudsimegi kohale. Vist
sõime jälle midagi ning hakkasime rongi ootama.
Kui kuulutati välja Barnauli rong, läks liikvele
tohutu rahvamass. Olin kindel, et me rongi peale ei mahu
või peame oma platsi jagama kellegagi vms. Siiski
mahtusid kõik ära – peaaegu. Meie
seljakottidele (eriti Vahuri omale) osutusid
vahekäigud liiga kitsaks ning seega oli vagunisse
sisenemine väga vaevarikas, eriti kui mingi
jõuk noori hakkas vastuvoolu trügima.
Lõpuks oleme kõik õnnelikult oma
kohtadel ja valmis kolmepäevaseks
sõiduks.