Kokkuvõte Koola poolsaare suusamatkavõimalustest
Hibiinid olid NSVL-i ajal eestlastele kõige lähem päris-suusamatka piirkond, kus igal talvel käis ligi 10 matkagruppi ehk 50-100 matkajat (neist suurem osa tudengid). Matkareisid maksavad kasinalt asju ajades 10-15 päeva peale kokku umbes 3500 krooni. See hind sisaldab kõike alates transpordist ja lõpetades matkatoiduga. Vene gruppide hulgas on Koola poolsaare matkapiirkond väga populaarne. Suurim kõrgus: 1191 m Tsasnatsorr. Eestlased on käinud viimasel ajal ka Kirovskis slaalominõlvasid proovimas.
Veidi suusamatka spetsiifikast
Suusamatk on matkaliikidest üks kollektiivsemaid, sest enamasti jagatakse ühte suurt telki, koordineeritud tegevust nõuavad talvel üsnagi töömahukad toiduvalmistamise ja laagripüstitamise toimingud, samuti suusaraja sõtkumine paksus lumes. Üksi-kahekesi on talvel kõnnumaal üsnagi raske hakkama saada. Sobiv grupi suurus on 6-10, kindlasti peaks grupis olema kogemustega talimatkajaid. Suusamatkaja seljakott kaalub umbes nädalase matka puhul 25-30 kg, sest soojad (puhh- ehk udusule-) riided ning magamiskott on vajalikud ka onne kasutavate marsruutide korral. Varustus ja matkaja valmisolek peaks vastama -30-40 kraadises pakases toimetulekule. Lõkketegemine ja ahju kütmine ei ole võimalik ülalpool metsapiiri, Koola poolsaare keskosas on metsa napilt, Lovozero tundrutes rohkem, Hibiinides vähem. Toidu valmistamiseks peaks kaasa võtma priimuse, siiski saab metsavööndis ka edukalt lõket teha. Suusamatkaja suusad on umbes 7-10 cm laiad ja tugevad, spets-sidemetega. Vanasti kasutati puust, metallkantidega "Beskide". Kahjuks neid tänapäeval enam ei toodeta. Kaasajal on olemas ka moodsaid plastiksuuski, selliseid tootis ka näiteks "Visu" ja "Karhu" ning saadaval on nad aeg-ajalt näiteks Matkaspordi poes. Mägedes suusamatkamiseks peaksid suuskadel olema metallkandid, puust või plastikust kandid kuluvad esimese matkaga ära ning ei paku piisavalt tuge firnil ja jääl. Tasapisi hakkavad suusamatkajate varustusse ilmuma ka ski-tour varustus. Plastiksuuskade puhul on hädavajalik suuski pidamise saavutamiseks määrida ja/või tuleb kasutada spetsiaalseid "nahkasid" (kamus).
Enne matka on kindlasti kasulik lugeda "Kaugmatkaja käsiraamatut" ja "Matkaspordi käsiraamatut".
Koola poolsaar
Kuigi Koola poolsaarel püüdsid tudengid vanasti matkata ka oktoobripühade ajal ja jaanuari lõpus algaval talvevaheajal, ei ole need päris sobivad ajad, sest päevavalgust jätkub vähesteks tundideks ja ilmastikuolud kipuvad tormised olema. Samad sõnad kehtivad ka aastavahetuse matkade kohta, kus on samuti käidud, kuid kus põhirõhk on mitte matkamisel, vaid toredal seltsielul. Parim aeg suusamatkamiseks on märtsi algus. Koola poolsaarele sõiduks tuleb kõigepealt sõita bussi või rongiga Peterburi ja sealt Murmanski rongiga kas Apatitõ, Hibinõ, Imandra või Olenegorski jaamani. Viimasest saab bussiga edasi Revda-Ilma kaevanduslinnani või Lovozero (lapi-) külani, kui kogu matk või matka esimene pool Lovozero tundrutel teha. See kuni 1120 meetri kõrgune massiiv asub Lovozero-Seidjärve ja Umbjärve vahel. Umbjärve ja Imandra vahele jääb Hibiinide massiiv koos Koola poolsaare kõrgeima punkti, Tshasnatshorriga (1191 m). Neil tundrutel on kirjeldatud mitmeidkümneid marsruute, kuid see teave hakkab tasapisi ununema ja vanad matkaaruanded kaduma. Koola poolsaare mäemassiivid on enamasti pealt lauged, kuid väga järsuveerulised, moodustades sageli püstloodsete kaljuseintega tsirkusi. Seetõttu on osad Koola kurud tehniliselt üsna rasked ja talvel ka laviiniohtlikud (näiteks Põhja Tshorrgor, Ida Petrelius, Fersman, Vortkeuaiv, Shtsel jt.), seega kaardilt huupi kurusid valida ei tasuks. Vajalik on eeltöö kaardi ja aruannetega. Lihtsamad kurud on käidavad ka talvel ilusa ilmaga ilma tehnilist alpivarustust kaasa võtmata, keerulisematel on vajalikud kirkad, kassid, köied jne. Suusamatkadel on varasematel aegadel käidud ka Voltshja, Montshe ja Kandalaksha tundrutel. Ülejäänud Koola poolsaare piirkonnad (nt. Keivid jt.) on matkajate poolt kas raske ligipääsetavuse või muudel põhjustel (piiri- ja keelutsoonid, vähene atraktiivsus jne.) väga vähe läbi käidud.
Koola poolsaarel on kindlasti vajalik telk, sest onnis ööbimisele saab loota vaid mõnes kohas (näiteks Kunioki orus päästeteenistuse juures (2004.a. 250 rubla inimene). Plekkahju kaasaskandmine oli varasematel aegadel Koolas küsitav, sest mets oli matkajate poolt kuivadest okstest lagedaks tehtud. Tänapäeval saadaval olevad ülisoojad magamiskotid ja kvaliteetne matkavarustus lubab toime tulla ka ilma ahjuta - vähem vaeva laagri ettevalmistamisel, kuid vähem ka matkaromantikat. Kui ei roni üles metsapiirile liiga lähedale ja hoiduda veidi põhilisest matkarajast kõrvale, on võimalik leida ka ahjupuid.
Mõistlik on registreerida ennast kohalikus päästeteenistuses, mis paikneb Kirovskis. Seda on võimalik teha ka telefonitsi ja meili teel. Päästeteenistuse alaline baas paikneb ka ülalmainitud Kunijoki orus. Hooajal on Hibiinide põhiorgudes (Meridionalnaja, Kunijoki, Tulijoki, Kaskasjunjoki orud) palju gruppe ja rajad sisse sõidetud. Lovozero tundrutes on gruppe märksa vähem. Ollakse põhiliselt Seidjärve lähistel laagris ja tehakse radiaale ümbritsevatele kurudele ja platoodele. Lovozero tundrutest liigutakse Hibiinide poole üle Umbjärve tavaliselt üle Põhja-Tavajoki või Kuftuai kuru, sageli on ka seal suusajäljed olemas. Enim käidavad kurud on Hibiinides Lõuna- ja Põhja-Ristsorr, Põhja- ja Lõuna Tsorgorr, Ida- ja Lääne-Petreliuse, Fersmani, Arsenjevi, Vortkeuaiv, Jumekor, Ramsai, Umbjärve kuru, Partomtsorrid. Kõige enam käidav on kindlasti Kukisvumi kuru, kuid seda ei saa kuruks hästi lugeda, sest suvel läheb sealt üle tee, mis on keskmisele dzhiibile läbitav ilma eriliste probleemideta. Kukisvumi kuru on kiireim ühendustee Kirovski ja Hibiinide "südame" Kunijoe oruga, läbitav peaaegu igasugustes ilmastikutingimustes, talviti olevat siiski mõnikord probleeme kuruservadele kogunevate karniisidega, mis kipuvad alla kukkuma.
Koola poolsaare mäed sobivad hästi esimeste kaugsuusamatkade tegemiseks, kuna sinna on suhteliselt lihtne ja odav pääseda, vähese vaevaga saab läbitud palju orgusid ja mitmeid kurusid. Sellest hoolimata on tegu talvel (ja ka suvel) tõeliste mägedega, kus ei ole harvad ka surmajuhtumid.
Jutu kokkupanemisel on kasutatud isiklikke (EK) kogemusi, osa teksti on kopeeritud www.reisi.net lehelt .