|
Sissejuhatuse
asemel...
Mõte
külastada
Gruusiat, kui
Eestile
äärmiselt
sõbralikku
maad, sai
otsustatud
2007.a.
lõpul.
Lootus
Gruusia rahva
sõbralikkusele
ei petnud
meid ja
nägime
osakest selle
maa ilust
vahetult enne
2008.a.
sõja
puhkemist.
Matk toimus
Kaukasuse
peaahelikul
Ülem-Svaneetias.
Vanad
matkarajad on
mägedes
kinni
kasvanud ja
kirjeldused
on paljuski
oma kehtivuse
kaotanud.
Märgata
on liustike
tugev
taandumine
võrreldes
nõukaaegsete
aruannete
kirjeldustega.
Terve matka
vältel
ei
näinud
me Gruusia
mägedes
teisi
inimesi.
Korraks
kohtasime
neid vaid
siis, kui
liikusime
mõne
tunni
vältel
piki
peaaheliku
harja ja
silmasime
Kabardiini-Balkaari
poolel Riia
venelaste
alpigruppi.
Peale
mägede
külastasime
ka Svaneetia
keskust
Mestiat,
UNESCO
kultuuripärandi
hulka
kuuluvat
Ushguli
küla -
seal
sattusime ka
svaanide
peielauda.
Reisi
viimastel
päevadel
külastasime
Zugdidit,
Potit,
Batumit,
Kutaisit,
Tbilisit.
Käisime
ujumas Mustas
meres ja
vaatasime
Gelati
kloostrit
ning Sataplia
koobastikku.
Matka
esimestel
päevadel
liikusime
osaliselt
mööda
Kalle
Kiiraneni
2007.a. grupi
radasid,
pärastpoole
tuli tugineda
vanadele vene
aruannetele.
Päevik
on kirja
pandud vabas
vormis,
akadeemilist
matkaaruande
vormi ei ole
järgitud
Matkapäeviku
ühe
versiooni
on
tagantjärgi
kirja pannud
grupijuht
Einar
Kivisalu
|