08.juuli 2005.a. Barnaul-Tjungur

Matka avalehele | Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord

Liikluskultuur

Kell 8.00 oli Barnauulis 27º C sooja.

Barnaulis

Transpordi leidmine oli lihtne.Õigemini transport leidis meid. Võtsime julguse kokku ja maksime peale väikest omavahelist vaidlust raha leidjale ette. Seejärel ostsime tagasisõidupiletid, ladusime kotid Gazellile ja alustasime sõitu Võssotniku poole. Linnapiiril tuletas Vene sõjavägi meile meelde oma tõelist palet. Novosibirskist Gornoaltaiskisse viiv magistraal oli suletud. Sõjaväe õppuste jaoks. Peale pooletunnist ootamist oli ristmik masinatest ümber piiratud. Igale sõidurajale oli moodustunid 2-3 rida ja juhid valmistusid närviliselt suitsu tehes stardiks. Start anti peale viimase raketiveoki möödumist ca poole tunni pärast.

Meie esimene transpordivahend – kollane Gazell

Saime päris hästi minema ja liitusime kohe tee keskjoonel sõitva reaga. Noor ja uljas juht andis lootust peatselt liidripositsioonile jõuda. Paraku ei kompenseerinud uljus kogenematust ja meile sunniti peale viieminutilise boksipeatus tanklas. Napilt jõudsime oma endise sõidurea viimaste masinatega liituda. Alustasime jälle pürgimist liidripositsioonile. Seekord läks see libedamalt, kuid sõidu katkestas liiklusmiilits ja juht pidi raha abil suhteid klaarima. Seejarel asusime uuesti enestele väärilist positsiooni taotlema. Kõike seda saatis läbilõige uuemast vene muusikast. Ljoha tõmbas kardinad ette.

Gornoaltaiskis selgus, et masin edasi ei sõida, aga meil ei maksa muretseda. Meie peale on mõeldud ja edasi viib meid teine samasugune Gazell, ainult sinine. Kohalejõudmislootust andis ka eelmisest juhist märgatavalt kõrgem vanus ja seetõttu me väga ei protesteerinud. Kruusateele jõudes saime aru, et erinevus ei seisne ainult värvis, vaid ka uksetihendite puudumises.

Meie teine transpordivahend – sinine Gazell. Uksel seisab Toivo.

Vanuse mõjus olime ka eksinud ja ees istunud Toivo ning Einar, kellel kardinate ettetõmbamise võimalust polnud, olid peale mägitee lõigu läbimist üsna sõnakehvad. Seekord saatis kõike seda läbilõige vanemast vene muusikast.

Keset lagedat põldu kõrvetava päikese käes seisis plekist putka ja üle tee oli tõkkepuu. Meie sinine Gazell peatus ja meid käsutati välja. Õeldi, et piiritsoon. Kontrolliti dokumente ja kästi kindlasti Ust-Koksas registreerida. Kella vaadates tähendas see tegevust järgmiseks päevaks.

Ust-Kan

Võssotnikus tõstsime ca 1 mm tolmukihiga kaetud kotid autost välja. Algas äike ja siis ei tolmanud enam. Leppisime juhiga kokku, et ta tuleb meile ka järele. Võtsime igaks juhuks juhi telefoninumbri ja maksime 2000 rubla lootusrikkalt ette.

Matka avalehele | Eelmine päev | Järgmine päev | Sisukord