04.juuli 2005.a. Eesti-Riia-Moskva rong

Matka avalehele | Järgmine päev | Sisukord

Varuaeg

Bussipileti Riiga ostsin eelmüügist varakult. Siiski mitte nii varakult kui Toivo. Seekordse reisi omapära oli, et kogu matkaseltskond pidi kogunema Moskvas. Kõige varem pidigi retke alustama Toivo, kes kasutas soodsat võimalust ja ostis 1 euro eest Berliini pileti. Kevadel toimus Kiievis eurivisioon, aga sellel ajal ei saanud Toivo minna. Nüüd oli paras aeg, seda enam, et Kiiev on täpselt poolel teel Berliinist Moskvasse ja tähtsa sündmuse puhul sisse seatud viisavabadus Euroopa Liidu Kodanikele veel kehtis. Ka Maril oli jäänud telesündmuse ajal Kiievis käimata. Ja Toivot ei olnud ta ka kunagi varem Kiievis näinud. Seega siis nüüd. Sveta pidi Moskvasse tulema otse kodust, Peterburist.

Genka asjaajamised olid seatud nii, et söök koos Kaisa, Einari ja Taneliga pidi viidama Riiga eraldi transpordivahendiga. Ljoha ja Kati pidid kasutama Eurolinesi marsruuti Tallinn-Pärnu-Häädemeeste-Riia.

Ja nii olingi 4. juuli hommikul Tartust minemas üksi. Bussijaama sõiduks läksin igaks juhuks piisavalt varase bussi peale, et jõuaks ootamatustele reageerida. Linnaliin toimis ja kohale jõudsin tervelt 40 minut enne piletil märgitud bussi väljumisega. Ometi oli peatuses juba ca 20 inimest. Kohe peale minu saabumist väljus bussijaamast üks paberitega tädi ja hakkas närviliselt edasi-tagsi kõndima. Juba kohal olnud seltskonnast uuris keegi tädilt, et kas buss ikka väljub õigel ajal. Temal vaja Riiast kohe Berliini sõita ja hiljaks jääda ei tohi. Minu küsimuse peale, et bussi väljumiseni ju veel üle poole tunni teatas tädi, et see olla varem s.t. eelmisel nädalal (pilet eelmüügist) nii olnud. Alates sellest nädalast on graafik muutunud, põhjuseks Riiast Berliini väljuv buss. Kohe peale seda saabus bussijaamast veel üks tädi ja teatas, et buss pöördus mingi rikke tõttu bussiparki tagasi. Varasem seltskond sumises erutatult. Varsti hakkas inimesi juurde tulema, ka ilmselt eelmüügist pileti ostnud. Kümme minutit peale minu piletil märgitud väljumisaega tuli buss ja veel kümme minutit hiljem viimane bussile jõudnud inimene. Riiga jõudsime minule sobival ajal, õige pisut enne Kati ja Ljoha saabumist. Berliini piletit ma poleks omada tahtnud.

Riia vabadussammas (Milda)

Vaba aeg Riia linnas ohtralt sisustatud, läksime Kati ja Ljohaga aegsasti raudteejaama Naistevallast saabuvat seltskonda ootama ja rongi väljumisplatvormi selgitama. Kõndisime jaamas ringi, vaatasime kella ja kõndisime veel jaamas ringi.

Riia raudteejaama hoone on igati soliidsete mõõtmetega. Et soliidsust mitte rikkuda, ei ole sinna uksi väga palju tehtud. Autoga treppi sõitmine on lausa välistatud. Genka &Co saabus varakult, juba tund enne rongi väljumist. Kõik mägedes vajalik oli kenasti suurtes mustades prügikottides sõiduteele lähima jaamahoone seina äärde laotud. Mõned raskemad kotid olid isegi kahekordsesse kilekotti pakitud. Kotihunniku kõrval seisis Toyota Corolla, mis oli õige pisut suurem kotihunnikust. Proportsiooni ebakõla, arvestades veel lisaks veel 5 inimesega, tekitas minus arusaamatust. Ilmselt Genka märkas seda minu näoilmest ja mainis, et buss sõitis juba ära.

On lausa hämmastav, kuidas loodusseadused hakkavad kehtima täiesti ootamatult ja valivad selleks täiesti ebasobiva aja. On teada, et külmade jookide tarvitamine soojal aastaajal põhjustab organismi termoregulatsiooni desorientatsiooni. Termoregulatsiooni desorientatsioon algas praktiliselt kohe peale esimese kilekoti süllevõtmist. Pisut enne rongi etteandmist oli kogu kraam perroonil meie vaguni arvatava kohapeatuskoha juurde tassitud. Vaguni peatuskohta me siiski ära ei arvanud ja rongi saabudes tõstsime kogu hunnike veel korra ringi. Topelt kilekotid hakkasid selle rabina käigus järele andma ja osa konserve läksid perroonile veerema. Rong ise oli päev läbi päikese käes seisnud ja pikaks reisiks kõvasti energiat kogunud. Kottide pealeladumise käigus kaotas organismi termoregulatsioon orientatsiooni lõplikult. Rong väljus piletitel märgitud ajal.

Lubadused

Kui üks kubrik kola täis sai, saabus kohale keskeas naisterahvast vagunisaatja ja arvas, et seitsme inimese kohta on pagasit liiga palju ja tuleb osta pagasipilet. Selgitust, et tegelikult on meid 10 aga ülejäänud sõidavad Moskvasse lihtsalt teise rongiga ja ilma pagasita, arvesse ei võetud. Pileti hind juhul kui meil seda just tarvis ei ole, pidi olema 20 dollarit.

Rongis

Meil ei olnud seda piletit tarvis. Asja kordaajamiseks paluti hiljem vagunisaatja juurest läbi astuda. Rongist hetkeks välja tuulduma tulles kohtasin söögiostult tagasikiirustavat Einarit. Rääkisin tallegi lugu pagasipiletist. Einar silmas ukse juures seisnud noorukest vormis piigat ja arvas, et selle natukese maksab ta natuuras. Meest sõnast, härga sarvest arvasin mina ja näitasin kätte proua, kellega enne vestlesin. Seepeale selgus, et on olemas veel ütlus “mees annab sõna, mees võtab sõna. Igatahes pidi teema rongis enne rahamaksmist uuesti arulusele tulema. Tuligi. Einar jäi oma seisukoha juurde. Ei aidanud see, et Ljohha lubas kõik videosse jäädvustada ja hiljem soliidses seltskonnas eksponeerida. Einari argument loobumiseks oli, et kes see ikka tummfilmi tahab vaadata. Seepeale lõi veenmisprotsessis kaasa ka kogu ülejäänud seltskond ja lubas hääli juurde teha. Abipalve lükati põjendusteta tagasi. Maksin 20 dollarit ära ja tähendasin sündmuse Einari protestist hoolimata märkmikku. Moskvas rongist väljudes pudenes üks meie suurepärastest topeltkilekotiga toidukottidest vagunis laiali ujutades selle üle mingite kuivainete ja suhkruga. Eile antud dollarite mõju ei olnud siiski veel kadunud ja meile pandi südamele, et me juhtunu pärast ei muretseks.

Matka avalehele | Järgmine päev | Sisukord